Inimene seab endale sihid ja väärtused. Eesti keel on eesti rahvale (eeskätt venestamise aegadel) olnud üks kõige olulisemaid väärtusi, rahvuse püsimise aluseid – sedalaadi mõtte ütleb meie laupäevane külaline, keeleteadlane ja Eduard Ahrensi keeleauhinna esimene laureaat Tõnu Tender.
"On sekundeid meie elus, mis määravad järgimisi kümnendeid. Kuidas neid sekundeid ära tunda ja neiks valmis olla, on see ülepea võimalik," – mitme teema kõrval võtab teatrimees Andres Noormets ka sellest rääkida.
"Ühiskonda saab kujundada julgete mõtete ja julgete väljaütlemiste, ka vastandumise kaudu, et leida paremaid lahendusi. Jälgimisühiskond võtab selle julguse ära," ütleb vandeadvokaat Carri Ginter, kui räägime inimeste sideandmete kogumisest, säilitamisest ja kasutamisest süüdistuse esitamisel. Aga me ei räägi ainult sellest.
"Eesti riigi üks eesmärke on rahvuse ja kultuurilise mitmekesisuse tagamine," toonitab meie vanima tegutseva erateatri, VAT Teatri direktor Tiina Rebane, ja jätkab: "kui suures kärpehoos peaksid alles jääma ainult riigi toetatud sihtasutused, siis oleme selle eesmärgi saavutamises läbi kukkunud."
"Minu juhikarjäär jäi seisma laste sünni ajal ja kestis seni, kuni noorim laps sai neljaseks; siis hakkas uuesti liikuma," ütleb ajakirjanduses ühest juhiametist teise liikunud Heidit Kaio. Eelmine nädal andis talle võimaluse ajakirja Eesti Naine juhi kohalt edasi minna.
"Praeguses ajas on oluline, et ilu ja headus lõpuks võidaks. Et inimesel, kes teatrisse tuleb, oleks lahkudes natuke kergem või helgem või hingepidet saanu tunne," ütleb teatrimehena sisuka tee läbi käinud Margus Kasterpalu.
Enne kui lapsed, lapsevanemad ja õpetajad homme uut kooliaastat alustavad, kuulame 25 aastat tagasi Tallinna Reaalkooli õpetajaks tulnud ja viimased kümme aastat direktorina kooli juhtinud Ene Saare tähelepanekuid, mis on selle aja jooksul koolis, õpetamises ja inimestes muutunud.
"Sa sünnid ja sured selle kultuuritöötaja miinimumpalga peal, ükskõik, kui palju sa end aastatega harid ja töökogemuste võrra paremaks saad. Ja kultuurivaldkonnas ollakse sellega leppinud," kahetseb nädalalehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand.
Veel enne, kui Ain Järve Räpina aianduskooli õppima läks, oli ta ühe suvevaheaja tollases ülemnõukogu presiidiumi roosiaias aednikupoisiks. Nüüd, ligi pool sajandit hiljem, ütleb ta enda kohta: ma olen aednik, looja.
"Mulle täitsa meeldib see töö," ütleb Eesti Kirjanike Liidu uus juht Maarja Kangro, kui mõni päev tagasi liidu juhatuse koosolekult salvestusele tuli ja oma plaanidest selles ametis rääkis.
"Mitmed omavalitsused on praegu julged maakoole kinni panema või kooliastmeid kärpima, sest Lääneranna valla näitel riik tublidele väikekoolidele appi ei tule. Samas on Metsküla kool oma sihikindlusega teistele koolidele eeskujuks olnud ja meilt on nõu küsitud," ütleb koolijuht Pille Kaisel.
Kui dr. Hele Everaus pärast kandidaadikraadi kaitsmist hematoloogina Pariisi aastaks stažeerima läks, ei teadnud ta, et jääb sinna kauemaks ja õpib selgeks luuüdi siirdamise. Millest Tartusse tagasi tulles kujunes tema elutöö.
Lootes, et paljudel kuulajatel on silma ees Jaan Elkeni rohkelt esitletud kajaka-maal, kuulame, kuidas see kord põletushaavades ja sidemetesse mässitud kätega maalides sündis; kui ränga hinnangu sai tollastelt kultuuriametnikelt ja kuidas hiljem kunstniku ees mõnegi ukse avas.
"Meie eesmärk on hoida kõrget taset ja laitmatut kvaliteeti," ütleb Estonia klaverivabrikus käsitööna valmivate klaverite ja kogu ettevõtte toimimisfilosoofia kohta vabriku juht ja hing Indrek Laul.
"Ma olin valel ajal vales kohas", hindab Urve Uusberg Raplamaale usaldustelefoni, psühholoogiateenistuse ja Gordoni perekooli loomise aastaid. Ta lisab: "Aga loomulikult olen tänulik, et mulle anti võimalus sellisel viisil ja sellise tähendusega oma päevi täita."
Seekord on stuudios naine, kelle käe all käis kakskümmend aastat tagasi Tallinki toonase Rootsi tütarfirma ja sellest mitu korda suurema Silja Line'i liitmine üheks ettevõtteks. Tema nüüdne väljakutse on leida üsna raskes olukorras lennufirmale Nordica uus omanik. See naine on Kadri Land.
"Oma loomingus on kõik kirjanikud iseendaga üksi. Õigemini kahekesi," ütleb kirjanik Maimu Berg. Ent kirjandusest räägime temaga sel laupäeval vähe. Pigem sellest, kuidas minevik muutub mälestustes helgemaks ja kuidas selle kõrval on siiski asju, mida mälust välja ei saa.
"Laulupeod on meie koorikultuuri kroonijuveel ja parim osa minu elust," ütleb kaheksal laulupeol koore juhatanud ja nüüd üheksandaks laulupeoks valmistuv Toomas Voll. "Kooridele meeldib, kui dirigent on nõudlik," lisab ta.
"Meil oli algusest peale siht luua unistuste kliinik, kus patsientidel on hea käia; kus on arstid, kes armastavad oma tööd, kellel on kõige tänapäevasemad töövahendid ja hetke parim teadmine hambaravist."
Seekord palusime saatesse teatriinimese, tänu kellele saab näitleja laval särada – meil on külas sügisel noorsooteatris 38. hooaega alustav etenduse juht Reet Loderaud, Eesti Teatriliidu tänavuse aastapreemia värske laureaat.
"Me tundume suuremad kui me oleme. Meil on terve Eesti peale üksteist järelevalveametnikku, vaja oleks kordades rohkem," ütleb selle nädala külaline, Keeleameti juht ja lastekirjanik Ilmar Tomusk.
"Ma igatsen taga omaaegset Eesti Ekspressi ja tollaseid ajakirjanikke. See keel seal elas ja sädeles. Nüüd kantakse mulle laip taldrikul ette," nii kujundlikult hindab ajakirjanduskeelt Tartu ülikooli õppejõud ja meediaanalüütik Tiit Hennoste.
Näitleja Merle Jäägeri värskeim teatriroll nõuab kõige muu kõrval laulmist, räppimist ja tantsu, prooviperioodi iseloomustasid 12 tundi pikad päevad ja ometi ütleb ta, näitleja töö on väga mugav.
Filmirežissöör, stsenarist, dokumentalist Martti Helde ütles Vikerraadio saates "Kajalood" dokfilmi "Vara küps" järellainetusest rääkides, et kui oleks võimalus sama filmi uuesti teha, siis oleks ta loojana veel kriitilisem, visuaalse keele mõttes veel julmem.
Vaid õhk on me vahel ja mõnus energia. Nii kirjeldab teatrikuu alguse puhul saatesse palutud Ugala näitleja Aarne Soro trupi ja publiku ideaalilähedast kooskõla etendusel.
Minul on olnud õnn õppida eesti keelt teie kõige parematelt kirjanikelt. Nii ütleb Soome kirjanik, kirjandusteadlane, eesti kirjanduse tõlkija ja suur Eesti sõber Juhani Salokannel.
"Su elu määrab see, mida sa tähele paned ja kuhu vaatad. Kui sa korrutad negatiivseid mõtteid, siis saad ise negatiivsemaks; kui õpid häid sõnumeid kordama, märkad enda ümber rohkem head," ütleb psühhoterapeut ja juhtimispsühholoog Mare Pork.
Poliitikas läheb liiga palju energiat kaklemisele, liiga vähe energiat kulub kokkuleppimisele ja suurte protsesside algatamisele – see on üks paljudest hinnangutest, mille annab aastate jooksul lugematul hulgal majandust, juhtimist ja inimsuhteid analüüsivaid kommentaare kirjutanud Aavo Kokk.
