Huvitaja. Eesti kultuuriloo hoidmine
Räägime sellest, kuidas meie kultuuri ja kultuuriulugu hoida, kätte saada ja tõlgendada.

Räägime sellest, kuidas meie kultuuri ja kultuuriulugu hoida, kätte saada ja tõlgendada.
Teisipäevases saates räägime koroonaviirusest, milline on haiguse levik hetkel ja missuguseid abinõusid võiksime mistahes viirushaiguste vältimiseks meeles pidada, selgitab Terviseameti nõunik Irina Dontšenko.
Uurime virtuaalreaalsust ja seda, milleks see kasulik on? Kuidas virtuaalreaalset keskkonda luuakse ning kuhu virtuaalreaalsus tulevikus areneda võiks? Külas on virtuaalreaalsuse sisulooja Rein Zobel.
Paljude inimeste muret kiirlaenudega kinnitab riigi toel tasuta õigusabi pakkuv Eesti õigusbüroo. Milliseid kahtlasi võtteid laenupakkujad kasutavad ja missugused on inimeste võimalused nõiaringist välja tulla, selgitab jurist Merike Roosileht.
Sel nädalavahetusele toimub järjekorrras kuues rahvamatk, mis pühendatud Vabadussõjas Viru rindel võidelnud Soome vabatahtlike rügemendile ja nende rootslasest juhile Ekströmile.
Seekord tuleb juttu elundidoonorlusest. Eestis on hetkel ootel üle poolesaja inimese, kes vajavad uut neeru, maksa, kõhunääret, kopse või südant.
Mõne aasta pärast võib maa orbiidil tiirelda kümneid tuhandeid nanosatelliite, mis pakuvad internetiühendust kõigis paikades maakeral.
Millised olid siinsed linnad sajandeid tagasi? Kui kiiresti toimusid muutused ja millised?
Alanud aasta on Eesti rahvajutu aasta. Rahvakultuuri Keskuse jutukool esitab lugemise väljakutse 11x11. Esimene raamat on juba välja kuulutatud. Saates on külas jutuvestja Pret Päär.
Haigekassa esmatasandi teenuste juht Külli Friedemann selgitab, millised on muudatused esmatasandi arstiabis sel aastal: näiteks ootavad avamist mitmed uued tervisekeskused, perearstid saavad teha rohkem uuringuid, tööle võib võtta osakoormusega teise pereõe.
Kvantarvutite tulekut on ennustatud pikka aega, nagu ka selle tehnoloogia võimekust kerge vaevaga tänased küberturvalisuse lahendused lahti murda.
Lapsevanematel on kombeks oma võsukeste elu üksikasju internetis rohkem või vähem avalikult jagada. Olgu see siis pealtnäha kahjutu ning armsa beebifotona, või detailsete aruteludena Facebooki beebigrupis.
Eesti filmidel on läinud hästi, neid vaadatakse ja hinnatakse ka rahvusvahelistel festivalidel.
Aasta viimases "Huvitaja" saates räägime Confido üldarsti Andreas Abeliga kiirkliinikutest Tallinna kaubanduskeskustes, kuhu saab tasulisele vastuvõtule minna ka õhtuti ja nädalavahetustel.
Aasta viimane digihuvitaja vaatab koos Novumi rubriigist tuttava Oliver Laasiga tagasi möödunud kümnendile.
Eestis alustatakse peagi katsetamist targa linna lahendustega. Mil viisil erinevad sensorid, andmed ja algoritmid linnaruumi inimestele mugavamaks ja efektiivsemaks muuta saavad ning kus neid Eestis rakendada võiks?
Teeme juttu raamatutest, kingipakkidest ja vanasõnast, mis annab teada, et võõrsil võib olla küll tore, aga kodus on ikka parem.
Jõulueelse nädala saadetes vaatame linna peal ringi.
Viimaste aastate üks populaarsemaid jõulukinke on uus nutitelefon. Kuid millist valida, kui suurem osa telefone näevad sarnased välja ja omavad konkurentidega äravahetamiseni samasuguseid funktsioone?
Vaatame üle Inimõiguste Keskuse värske aruande Eesti olukorra kohta.
Räägime vähetuntud ravimtaimedest nagu paju või karulauk, aga ka mürgistest ravimtaimedest nagu maikelluke, koerapöörirohi, unimagun, näsiniin või harilik näär.
Eesti Tervishoiu Muuseum kogub veebikeskkonna rahvalood.ee abiga vähihaigete lugusid; vähilugude kogu on suunatud psühholoogilist tuge pakkuma vähihaigetele ja nende omastele, räägib projektijuht Taavi Kuri.
Uus gümnaasiumitele mõeldud informaatika ainekava on Eesti gümnasiste harida jõudnud juba pea pool kooliaastat.
Räägime vaimse tervisega hädas olevate laste vanematest, aga ka vaimsest tervisest laiemalt.
Tuleb välja, et Eestis, mida peetakse üheks ilmalikumaks riigiks, on kanda kinnitanud vähemalt sada erinevat usundit ja vaimset õpetust.