Praegu, kus liikumine ja reisimine on piiratud, on paras aeg teadmisi koguda. Mõisakoolid pakuvad koduõppel olevatele noortele toredaid temaatilisi õppeprogramme. Ka on võimalik kodus teha virtuaalne tuur Eesti mõisates.
Kuidas hoida keha ja vaim tervena tubastes tingimustes? Olukorras, kus tuleb paar nädalat ja kauemgi kodus püsida. Kuidas leida kehale piisavalt koormust? Milliste tegevust organiseerida lastele?
Kuna eriolukorra tõttu lükkub e-etteütlus edasi, siis räägime täna hoopis sellest, milliseid sarju ja filme vaadata ning milliseid arvutimänge mängida. Arutame koduseid tegevusi portaali diktor.ee peatoimetaja Martin Liivandiga.
Teeme erakorraliselt otseülekande Riigikogust, kus peaminister esineb koroonaviirusest tingitud olukorra tõttu poliitilise avaldusega.
On rahvajutuaasta ja käimas väljakutse, kus igal kuul soovitatakse lugejaile üht rahvajutte sisaldavat raamatut.
Millised on Eesti rahvatervise suuremad probleemid ja kuidas neile lahendusi leida?
Sel nädalal avati Tallinnas digikliinik, milles arsti polegi, vaid nõustamine toimub videosilla vahendusel. Arutleme Convfido kiirkliiniku arsti Andreas Abeliga selle üle, miks säärane tehnoloogia vajalik on ja mil viisil see tulevikus personaalse meditsiini sektorit muuta võiks.
Räägime kultuuri ja hariduse kättesaadavusest erivajadustega inimestele. Kuigi on häid näiteid, pole meil asjad siiski kiita.
Kuidas toimib reisikindlustus, kui külastatakse koroonaviiruse leviku riskipiirkondi? Kes kannab kulud, kui reisija jääb karantiini tõttu mitmeks nädalaks lõksu?
Eesti võib peagi saada endale päris oma tehisintellekti, mis selges eesti keeles inimestega suhtleb.
Külas on inspireerivad noored, andekad muusikud folkansamblist Uurikad.
Räägime soodest ja nendega seotud pärimusest. Kui palju on need märjad alad kujundanud meie mõttemaailma, kirjandust ja uskumusi? Kui palju on neis lugudes hirmujutte ja kui palju peidetud pelgupaiga lootusi?
Kuigi suurema osa eriarstiabist osutavad nn suurhaiglad, hangib haigekassa 6% eriarstiabist erakliinikutelt juurde. Millistel erialadel ja missugustel tingimustel eratervishoidu kaasatakse, selgitab haigekassa partnersuhtluse juht Marko Tähnas.
Iga mõne aja tagant võib kuulda mõnest uuest Eesti iduettevõttest, kes maailma muuta soovib. Sageli võivad aga idufirmade lahendatavad probleemid jääda tavalisele inimesele kaugeks ning arusaamatuks.
Ülemaailmsel sotsiaalse õigluse päeval teeme juttu arengukoostööst - milliseid riike ja rahvaid meie saame aidata, räägib Välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi büroo direktor Kadi Metsandi.
Peaasi.ee meeskonna eestvedamisel on Eestisse jõudnud sekkumine "Räägime lastest". Tegu on juhistega, mis on toeks sõltuvuse või vaimse tervise probleemide küüsis oleva lapsevanemale oma lastega suhtlemisel.
Haigena tööl käimisest või kodus püsimisest ja haiguslehtedest teeme juttu Qvalitase peaarsti Toomas Põlluga, ning tuletame meelde mõned kasulikud soovitused viirushaiguste hooajaks.
Seda, et isejuhtivad autod meie teedele kohe-kohe jõuavad on erinevad ettevõtted juba mõnda aega lubanud.
Taimede seas võib leida väga erilisi isendeid - kauneid ja hirmutavaid. Mõned neist taluvad väga ekstreemseid tingimusi, teised on üliõrnad.
Külas on jutuvestja Piret Päär, kellega räägime rahvajutu aasta esimesest lugemisväljakutsest, milleks oli "Marjakobar ja teisi seto muinasjutte".
Nutitelefonid on andnud suurettevõtetele võimaluse jälgida iga kasutaja liigutust internetis, aga ka seda, kellega inimene suhtleb ning isegi millist hääletooni ta kasutab.
Külas on arhitekt Tõnis Kimmel, kes elab juba kümme aastat Hiinas Shanghais.
Eesti Rahva Muusemis avatakse 8. veebruaril muinasjutunäitus "Elas kord...". Näituse eel räägime meiegi muinasjuttudest ja küsime, mis teeb muinasjutust muinasjutu.
Käsitleme edasi uue tüvega koroonaviiruse leviku ja tõkestamise küsimust, stuudios on staažikas epidemioloog Kuulo Kutsar.
Meditsiinivaldkonnas muutub nutikas tehnoloogia aina tähtsamaks. Mis on telemeditsiin ja kuidas seda täna kasutada, sellest annab ülevaate Põhja-Eesti Regionaalhaigla dr Lilian Lääts.
Kolm nüüdseks juba täiskasvanud noort räägivad oma loo hooldusperes kasvamisest.
