Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Mihhail Lotman ja Mikael Raihhelgauz. Saade Vladimir Solovjovist, kes oli vene filosoof, luuletaja, publitsist ja kirjanduskriitik. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Jelena Skulskaja ja Ivar Tröner. Saade Varlam Šalamovist, kes oli vene kirjanik. Tema isiklikel üleelamistel põhinev proosakogumik “Kolõma jutud” kirjeldab kohutavat peatükki Stalini aja Nõukogude Liidu ajaloos: kulla kaevandamist Kaug-Põhjas GULAG-i sunnitöölaagri vangide poolt. Raamat “Kolõma jutud” ilmus Edmund Burke’i Seltsi sarjas paar kuud tagasi. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information....
Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Mihkel Kunnus ja Anu Põldsam. Saade Yuval Hararist, kes on Iisraeli ajaloolane, Jeruusalemma Heebrea Ülikooli professor, menukite “Sapiens. Inimkonna lühiajalugu” ja “Homo Deus. Homse lühiajalugu” autor. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Aleksei Saks ja Robert Jürjendal. Saates tuleb juttu muusika ja elu peegeldustest. Muusika mõjust inimesele ning ka õpetajate vajalikusest. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
"Ma mõtlesin seda, et siis te oleksite tuttav minu argumentatsiooniga, mis osaliselt tugineb Ühendriikide ajaloole," räägib Columbia ülikooli külalislektor Govinda Lal Saul Bellow' igihalja romaani "Mr. Sammleri planeet" peategelasele. "Pärast 1776. aastat oli ekspansiooniks avatud terve kontinent, ja see maa imes kõik vead endasse. Ma ei ole muidugi ajaloolane. Aga kui inimene ei söanda julgeid oletusi teha, peab ta kõik spetsialistide hoolde jätma. Euroopal puudus pärast 1789. aastat ruum oma ...
Alfred North Whitehead* on öelnud, et lääne filosoofia kujutab endast ääremärkusi Platonile**. Oswald Spengler, kelle tähtteos "Õhtumaa allakäik" ilmus eesti keeles 2012. aastal, tuleb teisest traditsioonist. "Spengler on ääremärkus Goethele," formuleeris Mihkel õnnestunult saksa ajaloofilosoofi vaimse sugupuu (12. minut). "Goethe juures tasuks tähele panna teatud organitsistlikku ja seesmisuse mahataandamatust rõhutavat vaimulaadi," selgitas Mihkel samas edasi, "nüüdisaegne teaduslik positivist...
"Lugesin äsja John Gray suurepärast raamatut "Surematuse saavutamise komisjon", mis räägib katsetest kasutada religioonijärgses maailmas teadust surematuse saavutamiseks," kirjutab Nassim Taleb oma "Antihapras". ""Singulaarsusmõtlejad" (nagu Ray Kurzweil), kes usuvad inimese võimesse elada igavesti, tekitavad oma püüdlustega minus intensiivset tülgastust – sedasama oleksid tundnud antiikaja inimesed." Ray Kurzweili* "singulaarsusmõtted" ärgitasid mind "Tähenduse teejuhtide" 67. vestlusringi kuts...
Rupert Sheldrake'i 2014. aastal eesti keeles ilmunud raamatule "Dogmadeta teadus"*, millele oli pühendatud "Tähenduse teejuhtide" 55. vestlusring** koos Toomas Pauli ja Tarmo Soomerega, kirjutas kaaneteksti Peeter Laurits. "Teaduslik maailmavaade on kõikehõlmav, sellele toetub kogu me progresseeruv tehnoloogiline tsivilisatsioon. Samas on tänapäeva teadus koormatud suure hulga iganenud dogmaatiliste tõekspidamistega. Lubjastunud uskumused on väga püsivad, need muudavad teaduselu sarnasemaks kiri...
"Platoni ja Aristotelese liidus leiame seega empiirilise analüüsi ja vaimse intuitsiooni vahel teatud elegantset tasakaalu ja pinget – see vahekord on kenasti tabatud Raffaeli renessansiaegses meistriteoses "Ateena kool".* Selle fresko keskel seisavad vana Platon ja noor Aristoteles, keda ümbritseb kreeka filosoofide ja teadlaste elav vestlusring. Platoni sõrm on tõstetud taeva poole, nähtamatu ja transtsendentse suunas, samal ajal kui Aristoteles juhib meie pilgud alla, nähtava ja immanentse po...
Möödunud aastal ilmus EBS-i sarjas Carl Gustav Jungi "Vastus Iiobile", mille esitlus* toimus Estonian Business Schooli aulas 30. mail. Nimetatud teosele oli pühendatud ka "Tähenduse teejuhtide" 51. vestlusring "Kust kuri tuleb?"** 30. augusti Sirbis kirjutas "Vastusele" arvustuse*** Tartu luuletaja Siim Lill. Oma artikli lõpus ütles Siim: "Neil, kellele numinoosne alus, too Rudolf Otto püha, ei ole oluline, on hilisest Jungi tekstist vähe võtta. Ka dogmaatikud ei saa hereetikutelt tuge, aga too ...
Oktoobri keskel salvestatud vestlusringi lähtepunktiks oli Eri müüt. See saade tõmbas ühtlasi joone alla kolmeosalisele tsüklile "Politeiast". Toomas Lott oli saates samuti kolmandat korda, 44. jutuajamises "Palavikus linn"* oli Tooma vestluspartneriks Mats Volberg, 53. keskustelus "Ihalev hingeosa"** Laura Viidebaum ja nüüd siis Roomet Jakapi. Eri müüdi leiame "Politeia" päris viimastelt lehekülgedelt. See räägib loo lahingus langenud Erist, kes ärkab enne tuleriita ellu ja räägib rabava loo om...
Oktoobri alul kutsusin ma EBS-i stuudiosse kaks orientalisti – Peeter Espaki ja Andreas Johandi –, et rääkida ühest maailma vanimast tsivilisatsioonikoldest: nimelt Sumerist. Saate esimeses osas üritasin saada sotti sumerite poliitilisest ajaloost, mis hõlmas külaliste sõnul ajavahemiku 3500–1800 eKr. Teises osas püüdsin lasta Peetril ja Andreasel end harida sumerite mütoloogias ja religioonis. Saate kokkuvõttev osa algab jutuajamise 92. minutil, kui me püüdsime sumerite 17 sajandit väldanud rel...
Ööl vastu 10. novembrit 1619 nägi René Descartes kolme unenägu, mis andsid pikemas perspektiivis uue suuna nii tema elule kui ka lääne tsivilisatsioonile ja seeläbi ka kogu moodsale maailmale tervikuna. 4. novembril 2019 kutsusin ma Kuku Raadio Tartu stuudiosse Descartes'i unenägusid seletama Roomet Jakapi ja Piret Kuuse. Saate 45-minutiline lühendatud versioon oli Kuku eetris täpselt 400 aastat pärast eelnimetatud kaugeleulatuvate tagajärgedega ööd. Valisin vestluse lähtekohaks tsitaadi Richard...
Selle saate idee andis mulle Toomas Siitani 2018. aasta sügisel peetud avalik loeng "Mida ütleb Bach meile täna?", mille 58. minutil tuleb jutuks Jeesuse ristisurm "Johannese passioonis". See, mis järgneb nimetatud heliteoses sõnadele "ja ta langetas pea ja heitis hinge", on Tooma sõnul ootamatu ja paradoksaalne: "Bassi aaria koos koraaliga on täiesti uskumatus helistikus, Re-mažooris, D-tuuris, mis väljendab barokkmuusikas alati suurimat rõõmu – ja see ei tohiks siia sobida." Aasta hiljem kutsu...
Riho ja Hardiga rääksime septembri viimasel päeval filmitegemisest enne ja nüüd. Mind huvitas eelkõige tsensuuri teema, aga selle kõrvale vestlesime ka kõigest muust. Meie jutuajamisest kujuneski väike ajarännak 1970-ndate aastate Pikrist läbi Brežnevi valitsusaja lõpu, perestroika, iseseisvumise ning sellele järgnenud näguripäevadele tänasesse päeva, kus ärrituvusindeks – see kontsept tuleb sisse vestluse 86. minutil – on pärast mõningaid igavusaastaid* taaskord jõudsalt tõusma hakanud. Vestlus...
"Tähenduse teejuhid" alustas sel sügisel oma kolmandat hooaega. Praeguseks on Kuku Raadios kõlanud pühapäeviti juba 69 saate lühendatud variandid. Nagu sarja sõbrad on ehk juba märganud, olen ma vestluste pikemate variantide ülesriputamisega graafikust kõvasti maha jäänud. Alguses oli mul uljas plaan kõik vestlused hoolikalt uuesti läbi kuulata ja igaühele ka pisut pikem saatesõna kirjutada. Ma pean paraku sellest kavatsusest muude kohustuste paljususe tõttu siiski loobuma ja kuivõrd nende salve...
"Ma mäletan oma põnnipõlvest sügavat vastuolu kahe seisundi vahel. Üks neist on see, kus kõik on elus ja kõik on koos, ja teine on see, kus sa oled kõledas maailmaruumis üksi ja see maailm, kuhu sa sattunud oled, on väga võõras ja väga kummaline. Need mõlemad hoiakud on rööbiti siiamaani minus olemas," ütles Jaak Johanson oma avasõnas (15. minut). Septembri lõpus Tartus salvestatud keskustelu teemaks oli animism ja selle tagasitulek panpsühhistlikus kuues. "Panpsühhism ei ole uus filosoofia," se...
"Tähenduse teejuhtide" kolmanda hooaja avasaates olid stuudios Ivan Makarov ja Jelena Skulskaja. Esimest korda külas olnud Ivani soovil valisime jutuajamise teemaks Nikolai Gogoli "Surnud hinged". Seal hargnes jutt õige pea mitmes erinevas suunas, üheks nendeks oli mõnevõrra ootuspäraselt vene hingelaad ja mentaliteet ning selle kajastamine kunstis ja kirjanduses. Selles kontekstis jäi mulle kõrva 42. minutil esimest korda Jelena suust kõlanud Dostojevskile omistatav mõte: "Kõik me tulime välja ...
1982. aastal avaldas Inglise bioloog Rupert Sheldrake raamatu "Uus eluteadus"*. "Selleks ajaks olin ma Cambridge'i Ülikooli õppejõu ja Kuningliku Seltsi teadusliku kaastöötajana uurinud aastaid taimede arengut... Ma tulin selle ideega lagedale pärast mitut aastat järelemõtlemist, sest ma nägin ette, et see võib põhjustada tuliseid vaidlusi."** Esialgne vastuvõtt oli siiski üllatavalt rahulik. Teadusmaailmas ja Briti meedias algas tõsine arutelu. Kolm kuud pärast raamatu ilmumist avaldas aga ajak...
Selle vestluse lükkas käima tsitaat Roger Scrutoni raamatust "Tolad, petised ja tülinorijad"*: "Ma pean Foucault'd uusvasakpoolsete juhtivaks mõtlejaks, aga siinkohal tuleb rõhutada, et tema poliitiline positsioon aastatega muutus ja ta lükkas igasuguse mugava sildi alati rõõmuga tagasi. Erinevalt Sartre'ist oli ta kommunismi kriitik (olgugi et kuni oma viimase eluaastateni võrdlemisi summutatud kriitik). Sellest hoolimata oli ta Sartre'i ürituse jätkajate hulgas kõige mõjuvõimsam ja ambitsiooni...
"Lugege "Politeiat"!... Mittelugemine ei ole vabandatav. Lugege "Politeiat"! See on klassika. Kõige mõjuvõimsam raamat Lääne tsivilisatsioonis on Piibel, aga tema kannul ongi ilmselt kohe "Politeia". Lugege "Politeiat"! Jõudis see teile kohale? Lugege "Politeiat"!" manitseb meid kõiki ületamatu A. F. Holmes*. Nii tulime meiegi vähem kui kahe kuu pärast "Politeia" juurde tagasi. Kui 25. märtsil oli mul Kuku Tartu stuudios Toomas Loti kõrval külas Mats Volberg**, siis 6. mail osales Matsi asemel v...
Auguste Comte (1798–1857) oli Prantsuse ja filosoof ja ühiskonnateoreetik, "kes uskus, et inimühiskond teeb ajaloos läbi teoloogilis-sõjalise ja teaduslik-tööstusliku staadiumi ning nendevahelise metafüüsilise üleminekustaadiumi, milles ta arvas asuvat oma kaasaegse Euroopa," kirjutab Simon Blackburn oma "Oxfordi filosoofialeksikonis". "Auguste Comte, suur Prantsuse filosoof, tahtis filosoofia lõpetada," sekundeerib talle "Tähenduse teejuhtide" 52. vestlusringis Mihhail Lotman, "filosoofia on ab...
Sel kevadel jõudis kauplustesse Edmund Burke'i Seltsi raamatusarja seitsmes teos: Carl Jungi "Vastus Iiiobile"*. Aprilli lõpus kutsusin ma EBS-i stuudiosse kõnealuse raamatu tõlkija Kristiina Kivili ja Ivar Tröneri. Ivar oli mul külas juba kolmandat korda. Esimesel hooajal vestlesin ma tema ja Alar Tamminguga samuti Jungist (vt #15 "Inimese lootus"**), sel kevadel oli ta saates koos Jelena Skulskajaga ning me rääkisime Anton Tšehhovist (vt #46 "Argielu ja unistused")***. Ütlen igaks juhuks kohe ...
Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid olid "Tähenduse teejuhtide" seni kõige vaadatuma vestluse külalised. Järjekorras 40. saade kandis pealkirja "Hüperliberalismi apokalüptiline tupik"* ning me arutasime seal selle üle, mida sõna "liberaal" tänapäeval üldse tähendada võiks. Kui kevade keskel ühtäkki selgus, et sõnavabadus Eestist päris kadunud on (sellist muljet üritati meile kohati jätta), tundus mulle, et just Ahto ja Varro on õiged inimesed, kelle jutuajamine selles osas mingit selgust võiks tuua....
Selle vestlusringi vahetuks ajendiks oli üks mulle saadetud meil, mille saatja reageeris omakorda Janice Fiamengo küsimusele ("Järsku oli 19. sajandi antifeministidel ikkagi õigus?")*. Nimetatud kirjas olid muude kõigiti konstruktiivsete seisukohtade kõrval – saatjaks oli noor ja arukas inimene – ka sellised kõhedust tekitavad read: "... tekitab muret, et kodanikuvabadused on muutumas lihtsalt status quo'ks, mille kasulikkust ei püüta ratsionaalselt kaitsta. Dave Rubini saates esinenud proua ei ...
"Analüütilise filosoofia jüngrid või mingi ratsionalistliku usu tunnistajad peavad Heideggeri teoseid arusaamatuks sõnapuntraks, mida ei tasugi lugeda; ja kui selles tihnikus välgatab midagi arusaadavat, siis osutub see nende arvates ilmselgeks banaalsuseks, mis on keeratud paatosliku kaunistuse sisse. Aga kui see oleks tõesti nõnda, siis kuidas see sõnavaht on nii jõuliselt üle maailma levinud, inspireerinud ja pannud huvi tundma tuhandeid päid, saavutanud Euroopa kultuuris nii kõrge positsioon...
"Rooma kultuur on seega olemuslikult üleminek, ülepääs: maantee või ehk koguni akvedukt – veel üks Rooma kohaloleku käegakatsutav märk maastikul. Akveduktil on kujundina maantee ees muide see eelis, et ta kätkeb endas tasemevahe vajalikkust. Sellal kui maantee on seda parem, mida ühetasasem, pole akvedukt ilma languseta mõeldav. Täpselt samamoodi on rooma kultuuril oma läte ja oma suue, oma ülem- ja alamjooks," kirjutab prantsuse ajaloolane Rémy Brague, kelle raamatut "Euroopa, rooma tee" EBS ee...
28. märtsil kutsusin ma endale EBS-i stuudiosse külla Jelena Skulskaja ja Ivar Tröneri. Mõlemad osalesid "Tähenduse teejuhtides" teist korda: Ivar vestles Alar Tamminguga meie seni kõige vaadatumas saates "Inimese lootus"* (#15) ja Jelena Juku-Kalle Raidiga sarja 21. keskustelus ("Teine tulemine"**). Seekord kõnelesime mõlema asjaosalise soovil Anton Tšehhovist. Saate pealkiri lähtub Ivari 16. minutil väljaöeldud sõnadest: "See on ajatu küsimus: me võime kogu aeg rääkida armastusest – Piibel ka ...
Märtsi lõpus kutsusin ma stuudiosse Martin Ehala ja Peeter Helme, et vestelda nendega multikultuursuse kahest tähendusest. Ent juba keskustelu alguses veeres jutt veel avaramatele radadele. Jõudsime Martiniga üsna kohe järeldusele, et mitmekultuurilisus, kui seda peetakse eesmärgiks iseeneses, kujutab endast veel üht variatsiooni võrdsuse igihaljal teemal. Kümnendal minutil sekkus väga asjakohase tähelepanekuga vestlusesse Peeter, kes ütles: "Ma ei ole kindel, kas küsimus on tegelikult võrdsuses...
Platon oli esimene feminist, kommunist, fašist, environmentalist... mis -istid meil veel on? See väide ei olegi nii ülepakutud, kui esmapilgul võib ehk tunduda. Kuivõrd platonistliku filosoofi Alfred North Whiteheadi (1861–1947) sõnul kujutab terve lääne filosoofia endast ääremärkusi Platonile, siis on kõik meie ismid ühel või teisel viisil sellest tüvest välja kasvanud. 25. märtsil kutsusin ma Kuku Raadio stuudiosse kaks Tartu Ülikooli filosoofia fakulteedi teadurit: Toomas Loti ja Mats Volberg...
