Laulusõnade aluseks on tekst, mille saatis Jakob Hurdale 1897. a. rahvaluulekoguja Mihkel Lemmerkänd (EKM ERA, H II 58, 363 (1)). Ta oli J. Hurdale saadetud tekstid maha kirjutanud varem ilmunud Kolga-Jaani regilaulude väljaandest "Vana Kannel II” ja esitas need Sõrvest E. W. käest üleskirjutatud laulude pähe. Teksti toimetas sõrve-pärasemaks Mari Lepik, kes kasutas peale M. Lemmerkännu Hurdale saadetud teksti ka värsse Kihelkonna kihelkonnast Tiiu Pihlerilt 1898. a. üleskirjutatud tekstist, kog...
Mar 10, 2021•8 min
Teksti aluseks on kolm sarnaste motiividega laulu, millest esimese kirjutas 1890. a. Väike-Maarja kihelkonnas üles Johannes (Johann) Reise (EKM ERA, H II 11, 770/1 (58)), teise kogusid Karuse kihelkonnas 1845. a. Jaan ja Juhan Jaanson (EKM ERA, H II 33, 117/20 (80)). Kolmanda salvestas Herbert Tampere 1962. a. Kristjan Kiviloolt Kuusalu kihelkonnast (EKM ERA, RKM, Mgn II 734 a). Kristjan Kiviloo laulu salvestusest on võetud ka siinse laulu viis. Ajal, kui suur osa Eestist kuulus Venemaa Keisriri...
Mar 04, 2021•13 min
Teksti aluseks on "Kure eidelt" Lüganuse kihelkonnast 1890. a. üles kirjutatud värsid (EKM ERA, H II 3, 650 (263)), koguja Hindrik (Heinrich) Prants. Viisi aluseks on Liisi Rikka laulu lindistus Lüganuse kihelkonnast 1962. a. (EKM ERA, RKM, Mgn II 744 c), koguja Herbert Tampere. Mu vend hankis omale uhked riided ja hea hobuse ning läks siis Soome sõdima. Soomes päriti temalt: "Kaua sa, mees, oma hobust valvad?" "Valvan seni kuni pea otsas," vastanud vend. "Kui mul pea otsast lüüakse ja tapetakse...
Mar 04, 2021•13 min
Laulu teksti pani kokku Lauri Õunapuu Karula ja Urvaste kihelkonnast üles kirjutatud mardilauludest. Murdekeelt toimetas Urmas Kalla. Lauluviisi aluseks on Marie Nutilt Rõuge kihelkonnast 1957. a. Herbert Tampere ja Ottilie Kõiva poolt salvestatud mardilaul (EKM ERA, RKM, Mgn II 106 a) ning Karula kihelkonnast 1909. a. üles kirjutatud mardilaulu viis (EKM ERA, EÜS VI 203 (43)). Viimase kogujateks olid August Kiiss, Jaan Sossi ja Alfred Mõttus. Mardisandilaulud on rituaalsed laulud, mida laulavad...
Mar 01, 2021•17 min
Aluseks on J. M. Riste poolt Haljala kihelkonnas 1894. a. üles kirjutatud värsid (EKM ERA, E 11626/7) ja Kuusalu kihelkonnast 1905. a. Anna-Leena Mikiverilt üles kirjutatud laul (EKM ERA, EÜS II 537/8 (40)), kogujad Peeter Penna ja Karl Luud. Laul neidude laulmisest, mis on nii võimas, et kostab koguni mõisameeste kõrvu. Mõelda vaid, keegi laulab nende metsas! Mõisamehed plaanivad ilutegijaid tüdrukuid minna vägisi endale tooma, kasvõi võrkudega kinni püüdma. Aga ega neidu vägisi koju tuua ei sa...
Feb 25, 2021•9 min
Aluseks on Setumaalt pärit Anna Kõivu laul, mille salvestas 1922. a. vaharullile soome folklorist ja muusikateadlane Armas Otto Väisänen (SKSÄ A 514/21). Mida lõoke laulab või linnuke vidistab? Ta laulab lähenevast sõjast. Kuhu me end peidame kui isegi kivid ei paku enam varju? Meid püütakse kinni ja viiakse võitlema. Vaenuaeg on karm ja sõjatee raske kõigile ühtmoodi.
Feb 22, 2021•8 min
Laulutekst on kokku pandud Anne Türnpu poolt eri kihelkondade sarnastest lauludest, viis põhineb regiviisi motiividel. "Mehetapja" on läänemeresoome laulutraditsioonis tuntud ballaadilik verine mõrvalugu naisest, kes tapab oma kaaslase. Me ei saa teada, kas tapetu oli abikaasa või lihtsalt ehaline. Samuti ei saa me iial enam teada, millisel põhjusel mees tapeti või kas selleks üldse oli selget põhjust. Ehk olid osapoolte ootused suhtele erinevad? Hommikul, kui noori tullakse äratama, avastatakse...
Feb 17, 2021•19 min
Lauluteksti aluseks on Gustav Johannes Treumanni 1874. ja 1876 a. Risti ja Harju-Madise kihelkonnast kirja pandud värsid (EKM ERA, EKmS 4° 4, 591 (7) ja H I 4, 171 (29)). Viisi on 1909. a. Karula kihelkonnast Väheru moonatare juures olevalt neljalt naiselt üles kirjutanud August Kiiss (EKM ERA, EÜS VI 196 (7)). Laul räägib uhketest ja tugevatest meestest, kes on kui kõvad sirged puud - ei paindu tuules ega murdu tormis. Sääraseid mehi ei võta isegi katk.
Feb 15, 2021•8 min
Laulu aluseks on Matthias Johann Eiseni poolt eri kihelkondade lauludest kokku seatud ja hiljem Ülo Tedre toimetatud tekst. Viisi on laulnud Jüri Veissmann Kadrina kihelkonnast, selle panid kirja Karl Viljak ja Karl Voldemar Rosenstrauch 1913. a. (EKM ERA, EÜS X 2535 (82)) Laul suurest härjast ja tema tapmisest on tõenäoliselt üks vanematest regilauludest. See on ühtviisi tuntud nii Soome ja Karjala kui Eesti aladel. Suure härja laulu on püütud tõlgendada nii rituaalse, kosmilise kui ka kalendri...
Feb 11, 2021•11 min
Laulu aluseks on Kuusalu kihelkonnast pärit Miina Lamboti ja Anna Paalbergi laul, mille mille salvestamist Tallinnas Riigi Ringhäälingus 1938. a. Korraldasid Herbert Tampere ja August Pulst (EKM ERA, ERA, Pl. 86 B1). Eesti pulmades olid pea iga tegevuse juures väga tähtsal kohal laulud, mida esitasid tavaliselt traditsioonilised pulmalaulikud ehk kaasitajad. Laul pruudi lahkumisel oma vanematekodust on üks osa eesti pulmatraditsioonis lauldavatest lauludest. Laulik pöördub pruudi poole ning kirj...
Feb 09, 2021•10 min
Laulu aluseks on Herbert Tampere toimetatud tekst, laulis Mari Kullamägi Kadrina kihelkonnast, kirja panid Karl Viljak ja Karl Voldemar Rosenstrauch 1913. a. (EKM ERA, X 2534 (79), 2502 ja 2694/7 (267)) Kõige noorem vend läheb sõtta ning selleks valmistatakse teda pikalt ette, antakse kaasa toidumoon ja raha. Enne teele minekut tehakse saunagi, seal jagab õde õpetussõnu: "Ära ole esimene ega viimane - need tapetakse. Kes keskmine, jääb ellu." Kui vend saabub viimaks sõjast, ei tunne ükski kodune...
Jul 26, 2020•18 min
Lauluteksti aluseks on 1908. a. Mari Metsalt Palamuse kihelkonnast kirja pandud värsid, koguja Hans Karu (Karro) (EKM ERA, EKS 48, 11 (3)) Kus on kõigi kurbade ja väetimate kodu? Kas sellist paika ongi? Seal, kus tuul on teinud toa ja udu on ehitanud uksed.
Jul 26, 2020•12 min
Teksti aluseks on Anu Tambergilt Haljala kihelkonnast 1891. a. üles kirjutatud värsid (EKM ERA, H II 38, 131 (6)), koguja Julius Aleksander Rehberg (Reepärg). Viisi aluseks on Haljala kihelkonnast 1913. a. Tohver Klemborkilt üles kirjutatud laul (EKM ERA, EÜS X 1444 (23) ja 1703 (278)), kogujad Julius Mark ja Karl Viljak. Laas, kus noormees magatas tüdrukuid, hakkab kuivama. Linnudki lõpetavad okstel laulmise. Et taastada endine olukord, otsitakse lepitajat. Metsa ristijat. Tuuakse papid ja köst...
Jul 26, 2020•19 min
Aluseks on Peetri kihelkonnast pärit Liisa Renteli laul mille kirjutasid üles Karl Viljak ja Karl Voldemar Rosenstrauch 1912. a. (EKM ERA, EÜS IX 932 (1) ja 1007/9 (93)). Neiu läheb jõe äärde pesema ning jätab oma ehted kaldale. Kuniks neiu peseb, tulevad aga linnud ning viivad ehted ära. Neid läheb nuttes koju ning kurdab oma saatust vanemaile. Ema ja isa lohutavad: "Ära nuta tütreke, küllap tuleb rikas kaupmees, saad uued."
Jul 26, 2020•17 min
Laulu aluseks on Hargla kihelkonnast pärit Liis Peltseri laulud, millest ühe salvestasid 1936. a. Herbert Tampere ning August Pulst (EKM ERA, Pl 24 B2) ja teise Herbert Tampere 1935. a. (EKM ERA, Fon 440 c). See laul on Hargla kihelkonna traditsiooniline nn. makekahja jagamise laul. Makekahi on rituaalne pulmajook, mida pakutakse spetsiaalsest kannust kõigile pulmalistele. Joogi eest antakse vastu raha. Kaasitajad ehk pulmalaulikud laulavad: "Tule joo meie kannust, noormees, meil on siin kallis ...
Jul 26, 2020•15 min
Laulu aluseks on Ann Beileri sõnad ja viis Järva-Madise kihelkonnast, kirja pannud 1910. a. Peeter Penna ja Voldemar Rosenstrauch (EKM ERA, EÜS VII 1606 (124), EKM ERA, EÜS VII 1501/90 (364). Laul on mehe eneseirooniline pöördumine külma poole: "Küsi, külm, kus on minu kuub ja kasukas ja miks ma niiviisi külmetan, ah? Kas sellepärast, et suvi on möödas? Ega ma kaua külmeta, lasen eidel-taadil tuua uued, vanad jäid ju kõrtsi võla katteks. Ja pealegi, mu uus maja saab kohe valmis, siis kütan sauna...
Jul 26, 2020•17 min
Aluseks Kristjan Kiviloo laulu lindistus Kuusalu kihelkonnast 1962. a. (EKM ERA, RKM Mgn II 734 a). Salvestas Herbert Tampere. Laul räägib mehest kes värvatakse Türgi sõtta. Mees räägib: "Asjata kasvatasite mind, vanemad. Oleks võinud mind parem sööta metsloomadele, nüüd pole must enam teile mingit kasu." Mees viiaksegi sõtta ära. Mingi kavaluse läbi jääb ta ometigi ellu. Veelgi põnevam - ta rikub ka sõjariistad nii, et need ei saa enam kedagi tappa. Selle eest antakse talle autasu ning mees jõu...
Jul 26, 2020•19 min
Lauluteksti dikteeris Jaan Parm, Kolga kiriku karjamees 1878. a. Kolga-Jaani kihelkonnast, kirja pani Jaan Bergmann (H, Kolga-Jaani 3, 38 (37)). Lauluviisi on kirja pannud Tõnis Leppik Viljandi kihelkonnast 1912. a. (EKM ERA, EÜS IX 124 (4)) Laul räägib Eesti meeste värbamisest tsaari-venemaa sõjaväkke Napoleon I vastu. Mõisas toimub meeste ülevaatus: "Saapad jalast, särgid seljast! Vaatame üle, olete kõlblikud või mitte. Käskkiri on tulnud, kui käed-jalad terved, tuleb minna. Mehi on sõtta vaja...
Jul 26, 2020•11 min
Aluseks on laulusalvestus Eliisabet Teoselt 1932. a. Urvaste kihelkonnast, koguja Herbert Tampere (EKM ERA, Fon 355 b) Laev, vii meid sinna saarele, kus linnud söövad kulda ja hõbedat, kus pulmapillimeesteks on koduloomad ning midagi pole nii harilik nagu esmapilgul paista võiks.
Jul 26, 2020•13 min
Aluseks on laul Emilie Klausilt Jõelähtme kihelkonnast, kirja panid Karl Viljak ja Gustav Vilbaste 1913. a. (EKM ERA, EÜS X 2152 (25) ja 2035 (268)). Laulu toimetasid Ülo Tedre ja Veljo Tormis. Avaldatud raamatus “Uus regilaulik” (Tallinn, SP Muusikaprojekt 2007). Laul räägib neidudest kiigel. Neidude laulmist ja kiikumist on imetlema tulnud teised külatüdrukud kes aga ei julge kiigele tulla. Kiikudes võivad ju kuldehted rinnas üksteise vastu hõõrduda ning kuluma hakata. Kiikujad aga ütlevad, et...
Jul 26, 2020•13 min
