Teadus loob mõisted ja ehitab nende peale loogikamängu. Animistlik kõne on pigem varjav, peitev ning heal juhul inimkogemusele viitav. Nii ka oma hingekäsitlustes.
Elmo Nüganen räägib saates põhiliselt Dostojevskist ja Tammsaarest. Leiab oma võrdluses nende vahel väga huvitavaid ühisjooni. Jumalast ja pühadest naistest ka.
Tänapäeval pole inimest, kes ei oleks moel või teisel kokku puutunud globaalsete keskkonnamuutustega, mille ilmingud ulatuvad äärmuslikest ilmastikunähtustest ja kliimamuutustest kuni rahvasterändeni. Üha tõsisemaks muutuvate keskkonnaprobleemidega tõtt vaatamine ja nende lahendamine ei ole ainult loodusteadlaste pärusmaa – teiste seas on ka humanitaaridel siin oma töö ära teha.
Vahel tekib tunne, et näeme midagi erilist. Erilisi asju vaadates võib sageli ajatajugi kaduda. Me võime erilisi asju lõputult vaadata. Kust saab alguse erilise äratundmine, oskus saada lummatud?
Kasvatusteadlane Airi Liimets kõneleb filosoofia ja muusika suhtest inimese igapäevase eluga.
2019. aasta saatega meenutame Jaak Johansoni
Mida kõneleb regilaul 21. sajandi inimesele? Kas aeg on üldse olemas – või on kõik – minevik, olevik ja tulevik - üleni põimunud. Regilaulu mõistmine annab meile esivanemate tarkust ja igavikulise elutunde.
Rääkides elust ja teatrist – mis on inimeksistentsi sügavam mõte? Inimene kui looja, oma elu režissöör. Saade on vene keeles, Elmo Nüganeni suurepärases tõlkes koos värvikate kommentaaridega. Nalja saab ka.
Inimese jaoks on aina loomupärasem minna kõikjale koos digivahendiga. Kuidas mõjutavad need "digitaalsed lisakehaosad" meie looduskogemust, sealhulgas austuse tekkimist looduse vastu? Kas looduse mõistmisel ja väärtustamisel on kihte, mida mitmeti kasulik äpimaailm sügavuti meieni tuua ei suuda?
Igal keelel on oma meel. Milline on eesti keele olemus? Kuidas elada keeles ja meeles: kirkus ja varjundid, piiride hägusus, ilmaelu ilu.
Puude taga on ökosüsteem. Pärismaised puud on parimad.Kas puudel on õigust putukatele ja seentele?Miks on hea, kui majad on madalamad kui puud.Vanade puude kooslus kannab ökosüsteemi mälu.
Peeter Laurits on maailmarändur ajas ja ruumis; liigub erinevate ilmade vahel, kasutab enda ja meie hinge liigutamiseks mitmesuguseid sõiduvahendeid. Kunstnikuna on ta läinud süvitsi: vaadelnud maailma, parimatel hetkedel näinud ka läbi, näinud aega ja ruumi; pinnalaotust ja taevalaotust. Suurepärane elumõtestaja.
Käsitöömeister ja jutuvestja Terje Lillmaa ja kunstnik Evar Riitsaar "Setu keel ja meel".Ammutame tarkust Setumaa kultuuri süvakihtidest, taevastest kõrgustest. Imeline maa, eriline keel ja piirideta loov mõttelaad. Keele- ja meeledžunglis salaradu käies, mõtiskleme sellest, mida kõnelevad meile vanad lood.
Laulud ja hää pillimäng aitavad avada maailmu, mis argises sebimises jäävad varjatuks. Tuleb, mis tuleb... Muusik Jaak Tuksam ja muusik Jaak Johanson vestlevad elust.
Maire Jaanus on USA-s elav eesti kirjandusteadlane, kes on mõtestanud eesti kirjanduse keskseid autoreid psühhoanalüütilisest seisukohast.
Tallinna Ülikooli haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro "Miks maailm meie omailma ära ei mahu?" Keskkonnakriisidega kohanemine on õppimisprotsess: tegutseda tuleb ka selle osa suhtes maailmast, mida me vahetult kogeda ei saa.
Meil on kogu aeg hullupööra huvitav: ekraanid, suhtlus; viled ja kellad. Inimkonnalt on röövitud võimalus tunda igavust. Hirm igavuse ees, hirm vaikuse ees - hirm iseenda hinge ees, sest vaikus ja igavus sunnivad meid esitama endale isiklikke küsimusi. Teistmoodi olemist ei maksa peljata. Lihtsate asjade ilus on mahedat katarsist.
Me astume siia ellu täies teadmatuses. Tuleme olematusest. Meid enne ei olnud, siis oleme. Ja siis saame teada, et oleme. Ja saame teada, et see olemine on lõplik, et me sureme. Ja keegi meile ei ütle mismoodi nüüd selle selle kõigega hakkama saama. Me peame seda asja ise proovima. Mis siis, et inimesed on seda enne meid teinud, meie teeme seda ikka esimast korda. Ja ega ta selgeks ei saagi. Kunst kui ravim iseendaga hakkamasaamisel.
Dirigent Paavo Järvi Ööülikooli jutuõhtu. Vestlusringis muusik ja muusikapedagoog Riina Roose ja toimetaja Jaan Tootsen.
Ajaloolane Ivo Juurvee (Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus) kõneleb teemal "Mis toimub spiooni peas". (2020)
Eetris on kultuuriantropoloog Argo Moori loeng "Üksik inimene muutuvas maailmas".
Jumalal on imevõimed: elada igavesti, luua elusolendeid, muuta oma keha, kontrollida looduskeskkonda ja ilma, lugeda mõtteid, suhelda suurte vahemaade tagant, liikuda väga kiiresti ja nii edasi. Kõigi nende kriteeriumide järgi on inimene tehnoloogilise progressi kaudu omandamas jumalikke võimeid.
Eetris on filmirežissöör Kersti Uibo loeng "Pealisülesanded. Elu kui improvisatsioon" (2018). Kuidas improviseerida elus ja loomingus nõnda, et oleks vaimusuurust?
Jooksufilosoof ja psühholoog Kristjan Puusild kõneleb jooksmisest nii haaravalt, et seda saadet võivad julgelt kuulata ka kõik spordikauged inimesed.
Kas oleksite valmis andma kaaskodanikule surmavaid elektrilööke? Lihtsalt selleks, et näha, kui palju ta kannatab. Või viskama üle päästepaadi parda laevahukust pääsenud inimesi, sest paat on ülekoormatud ja võib seetõttu kohe-kohe koos kõigi pääsenutega uppuda?
Eetris on Eesti Kunstiakadeemia emeriitdotsent Kaia Lehari "Taju ja liikumine. Kaks teeloleku võimalust". (2005)
Eetris on biosemiootik Kalevi Kulli ja ökoloog Asko Lõhmuse loeng "Puude ökosüsteem" (2020). Puude taga on ökosüsteem. Pärismaised puud on parimad.Kas puudel on õigust putukatele ja seentele?Miks on hea, kui majad on madalamad kui puud.Vanade puude kooslus kannab ökosüsteemi mälu.
Humanitaarteadlane Evald Saag. "Jutuajamisi Evaldi juures. Kultuur ja elu". (2007)
Näitleja, lavastaja ja teatripedagoog Kalju Komissarov ja teatrikriitik, lavastaja ja poliitik Jaak Allik kõnelevad 60-ndate põlvkonnast. Tormilisest noorusest ja poliitilistest valikutest.
