Naine seksuaalteemalistes regilauludes. Eesti vallasemade hääl 18. ja 19. sajandi kohtuasjades. Miks tasub oletada emajärgse ühiskonna olemasolu mineviku-Eestis? Naise varasemaid õigusi ja vabadusi kompenseeriv folkloor. Keskseks huviobjektiks on eesti talunaine ja tema maailm. Ehalkäimise kirjeldusi. August Wilhelm Hupeli talurahva seksuaalelu kirjeldusi.
Mathura "Kui ma ütleksin "armastus"..."
Väljendit "nõukogude naine" kasutatakse tänapäeval pigem iroonilises võtmes. See seostub traktoristide ja meisterlüpsjate, kitlite ja defitsiidiga – ning ebanaiselikkusega. Loengus vaadeldakse, missuguseid kujutisi kaasaegsest või pisut varasemast naisest pakub nõukogude eesti kirjandus. 1960. aastate sõjaromaanides ning 1970. aastate olmeromaanides joonistub välja õieti hoopis erinev naisekuju: traditsioonilise naiselikkuse malle järgiv, hoolitsev, ehk koguni romantilise meelelaadiga. Miks kuju...
2008. aastal komistati Saaremaal Salmel leiu otsa, mis paneb meid küsima, kas 8. sajandil siia sattunud viikingid olid diplomaatilised külalised või hoopis rüüstajad? Mis oli tolles ajas meie esivanemate roll suures põhjala kultuuriruumis?Arheoloogid Indrek Jets ja Ragnar Saage avavad seda maailmapilti Salme leidude, kommete ja rahvasterände vaatevinklist otse viikingilaevalt „Turm“ Salme sadamas. Meestelaulu võtab üles Lüü-Türr.Toimetaja on Taisto Uuslail. Kuulake 26. augustil kell 22.10.
Ründo Mülts on ajaloolane ja Järvamaa muuseumi teadusjuht. Tema juba 13-aastaselt rajatud Päinurme koduloomuuseumi motoks on: „Kodus loodud pärimus – kas vaikiv varakamber või elav kultuuripärand?” Ründo (sündinud septembris 1991) on sama vana kui taasiseseisvunud Eesti. Toimetaja Riina Roose.
Matemaatik-informaatik Leo Võhandu "Tuleviku inimene" ja kunstnik Peeter Laurits "Intuitsiooni kokpit" (2016).
Õnnetu saatusega luuletaja Marie Heiberg karjatas kord: "Minge ära, kuradid! Ma tahan üksinda olla, et tühjendada musta, kibedat elukarikat toredalt ja põhjani…" Tunne, et oleme langenud vaimsesse auku ega suuda end seinu mööda päevavalgusesse vedada, võib olla tuttav ühel või teisel eluetapil paljudele. Võime kutsuda seda Risti Johannese sõnadega "hinge pimedaks ööks" või Carl Gustav Jungi kujundit laenates "öiseks merereisiks".
Jüri Kotšinev on mees, kellel elav ajalugu käib läbi geenide. Olles igapäevaelus ümbritsetud soome-ugri vaimust on ta samaaegselt oma juurtega sügaval Vene tsaaririigi militaararistokraatias.Käesoleval aastal möödub Vene revolutsiooni traagilistest sündmustest 100 aastat. Oma esinemistes tõmbab Jüri Kotšinev paralleele 1917. aasta ja praeguse aja vahel. Kuulake 15. juulil kell 22.10.
Ülo Vooglaid "Pealisülesanne"
Eestlased pidavat olema üks kõige ateistlikum rahvas Euroopas. Vaid 28% eestlastest usub Jumala olemasolu. Oma 25-aastase ülikooli loodusteaduste õppejõu kogemuse põhjal julgeb Tiit Lukki väita, et selline tulemus on saadud suuresti tänu „koolitarkusele“. Kõik ei ole nii lihtne kui esmapilgul paistab: kas on või ei ole - selles pole küsimus. Toimetaja on Jaan Tootsen. Kuulake 1. juulil kell 22.10.
Kas ma surma usun? Mitu kõõlust nyyd kahtleb, mitu vereliple poolt või vastu? Kunas lepivad? Mida teevad otsuseks siis? Kuidas saaksin teada? Kesse saab teada? Mis on «mina» neist rohkem, milles vähem? (Uku Masing) Vestlevad Tuuli Pruul, Mihail Lustin ja Karl Tipp. Saade on salvestatud Eesti Muusika Päevade raames kolmandat korda toimunud noortefestivalil mini-EMP. Toimetaja on Lisete Velt. Kuulake 24. juunil kell 22.
Kuigi Fred Jüssi on oma elust väga palju aega veetnud looduses, asub ta enda kodu linnas. Linnapoiss, kes on ammutanud oma teadmisi looduses rännates.Ilmselt oskab erilise tähelepanuga märgata loodust see, kellel on kogemus ka teistlaadse taustsüsteemiga - olgu selleks siinkohal siis linnakeskkond.Selles saates vaatleb loodusemees pisut rohkem just nö tehiskeskkonna ja looduse seoseid.Ööülikool 2016. Toimetaja on Jaan Tootsen.
On inimlik ja ainuvõimalik meie lakkamatu püüd maailma mõista. Et kui mõistad, mis värk on, siis ehk oskad ka adekvaatselt käituda? Kõik läheb paika ja oled õnnelik. Kord tundub, et kui teha maailm võimalikult väikeseks, on ta mõistetavam, teinekord on aga hoopis vastupidi – Kosmose TV on arusaadavam kui Nõmme Raadio.Saate toimetaja on Jaan Tootsen. Kuula 10. juunil kell 22.10.
Alari Allik vaatleb, kuidas on budismi käsitlus muutunud kaasaegses ühiskonnas. Kuidas sobituvad vaimsed harjutused meie igapäevaellu? Kas kunagised tõelist eneseületust nõudvad toimingud meelerahu nimel on muundunud tarbimisühiskonna tooteks - "nautlevaks budismiks"? Toimetaja Jaan Tootsen. Kuulake 3. juunil kell 22.10.
Matemaatik ja arvutiteadlane Leo Võhandu korrastab elu, kultuuri, hariduse ja keele vektoreid ja jadasid. Saade on salvestatud novembris 2016 Taevaskojas, XVII semiootika sügiskoolis "Keelsus". Toimetaja on Mart Zirnask. Kuulake 27. mail kell 22.10.
Doris Kareva. Õnne õpikoda, sepikoda, trepikoda...
USAs elav Eesti kirjandusteadlane Maire Jaanus on tuntud psühhoanalüütilisest teooriast lähtuvate kirjandusuurimuste poolest. Eesti kirjanikest on ta muuhulgas tegelenud Ene Mihkelsoni, Tõnu Õnnepalu, Jaan Krossi, Anton Hansen Tammsaare jt. 2015. aasta märtsikuus külastas Maire Jaanus Ööülikooli, kus vestles teadvustamatuse tähendusest inimese hinges ning selle avaldumisviisidest käitumises ja kultuuris. Maire Jaanuse loengu tõlkis Eneken Laanes, tõlget loeb Garmen Tabor. Toimetaja Joonas Heller...
Arne Mikk teeb lühikese ülevaate maailma ooperi ajaloost, keskendudes eesti muusikateatri sünniloole. Miks ooper kui žanr endiselt puudutab ka 21. sajandi maailmas? Kas inimene on oma olemuselt aastasadadega muutunud? Mis on elu liikuma panev jõud?Toimetab Lisete Velt. Kuulake 6. mail kell 22.10.
Eetris on semiootiku ja kirjandusteadlase Mihhail Lotmani loeng "Fjodor Dostojevski elu ja looming".Kuidas ja millist mõju avaldas Dostojevski elukäik tema loomingule? Kes on inimene, mis elu ta siin ilmas elab? See on põnev ja pöörane. Kus on rahu kodukoht?Toimetaja Tõnis Tootsen. Kuulake 29. aprillil kell 22.10.
Jaak Jõerüüt: "Riikidest rääkides on eesti keeles ka sellised kujundlikud sõnad nagu loomariik, linnuriik, eluloo vabariik ja taevariik. Ei ole võimalik unustada sedagi, et Jeruusalemmas on nähtud ka riigitegelast taevariigist, kes sai inimeseks. Ning nende sõnade saatel tsitaat Jeruusalemma monograafia autorilt S.S. Montefiorelt: "Religiooni ülesanne on seletada hapraid rõõme ja alalisi muresid, mis inimkonda nõutuks teevad ja hirmutavad; meil on vajadus tajuda iseendast suuremat jõudu".
Õnnetu saatusega luuletaja Marie Heiberg karjatas kord: "Minge ära, kuradid! Ma tahan üksinda olla, et tühjendada musta, kibedat elukarikat toredalt ja põhjani…" Tunne, et oleme langenud vaimsesse auku ega suuda end seinu mööda päevavalgusesse vedada, võib olla tuttav ühel või teisel eluetapil paljudele. Võime kutsuda seda Risti Johannese sõnadega "hinge pimedaks ööks" või Carl Gustav Jungi kujundit laenates "öiseks merereisiks.
Kolm olulist eesti mõtlejat arutlevad selle üle, kuidas on raamatulugemine mõjutanud nende elu ja mõtlemist.Lavastaja ja näitleja Lembit Peterson, ajaloolane David Vseviov, teoloog Toomas Paul teemal "Ajatus luubis". Vestlust juhib näitleja ja tõlkija Anu Lamp, toimetaja Jaan Tootsen. Osaleb ka 4-aastane Sonja Nüganen. Ööülikool 2008
Tõnu Lehtsaar: "Seda, millel pole mõtet, on raske teha ja selle poole on pea võimatu püüelda. Arvan, et oma tegemiste, suhete ja kogu elu mõtestamine on inimese üks kesksemaid vajadusi. Me ei taha olla mõttetud inimesed, me ei taha tühisusega tegeleda. Selgub, et mõtte leidmine väljendub nii seisukohtades, tunnetes kui ka eesmärkides. Olukorda, kus mõte kaob, võib nimetada mõttevaakumiks. Need, kes leiavad mõtte, suudavad paremini eluraskustest läbi minna ja nad on õnnelikumad inimesed".
Millest küll sõltub see, mis paneb inimesi rõõmustama ja ka muretsema ja kurvastama?Mis meid innustab ja vaimustab, mis ülendab ja tiivustab ning mis muserdab ja köndistab, pole, kahjuks, kaugeltki teada...Inimene võib luua endale ise pealisülesande ja ka rõõmustada, kui õnnestub, raskustest hoolimata, see ülesanne täita ning aduda, et just see oligi selle eesmärgi saavutamine, mida pole veel julgenud sõnastada. Saate toimetaja on Jaan Tootsen.
Ööülikooli unenägu. Vesi
Jüri Kotšinev on mees, kellel elav ajalugu käib läbi geenide. Olles igapäevaelus ümbritsetud soome-ugri vaimust on ta samaaegselt oma juurtega sügaval Vene tsaaririigi militaararistokraatias.Käesoleval aastal möödub Vene revolutsiooni traagilistest sündmustest 100 aastat. Oma esinemistes tõmbab Jüri Kotšinev paralleele 1917. aasta ja praeguse aja vahel.Saate toimetaja on Jaan Tootsen. Kuula 11. märtsil kell 22.10.
Kirjanik Tõnu Õnnepalu arutleb dekadendist kirjaniku Joris-Karl Huysmansi mõtteteral "Inimelu on pendel, mis käib valust igavusse". Loengu tagapõhjaks on Michael Hoellebecqi kuues romaan "Alistumine", mis islamiga seotud küsimuste provokatiivse käsitlemise tõttu on palju poleemikat tekitanud. "Nii kui see islamikord tuleb, siis kaovad ära miniseelikud ja meespeategelasel on kohe palju rahulikum elada", nendib Tõnu Õnnepalu.
Eestlased pidavat olema üks kõige ateistlikum rahvas Euroopas. Vaid 28% eestlastest usub Jumala olemasolu. Oma 25-aastase ülikooli loodusteaduste õppejõu kogemuse põhjal julgeb Tiit Lukki väita, et selline tulemus on saadud suuresti tänu „koolitarkusele“. Kõik ei ole nii lihtne kui esmapilgul paistab: Kas on või ei ole - selles pole küsimus".Saate toimetaja on Jaan Tootsen. Kuula 18. veebruaril kell 22.10.
