1947. aastal otsustas Stalin muuta 9. mai jälle tööpäevaks. Kuuleme selle otsuse põhjustest ning sellest, miks Leonid Brežnev muutis 1965. aastal 9. mai tähistamise taas riiklikuks suursündmuseks. Veel räägime filmi "Sõda ja rahu" valmimisest.
Seekord tuleb juttu kosmoselaeva Voshod 2 lennust ning Nõukogude Liidu kosmonaudist Aleksei Leonovist, kes käis esimese inimesena 1965. aasta märtsis avakosmoses.
Räägime niinimetatud Kossõgini majandusreformidest, kuuleme, kuidas sündis reformide idee ja keda majandusteadlastest peeti idee autoriks.
Seekord tuleb juttu Nikolai Podgornõist kui ühest võimalikust NSV Liidu liidri pretendendist. Räägime tema tegevusest Ülemnõukogu Presiidiumi esimehena ning tema ametikohalt tagandamisest.
Tänase saate peategelane on Brežnevi-aegne NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Aleksei Kossõgin. Räägime tema elust ja tegevusest ning sportlikest harrastustest.
1019. saates räägime Leonid Brežnevi-aegsetest banketi- ja seltskonnamenüüdest ning muutustest Leonidi toiduvalikus küpsemas eas.
Seekord tuleb juttu Leonid Brežnevi tõusust NSV Liidu liidriks ja tema edu tagamaadest. Saate lõpus kuuleme Leonid Brežnevi toidueelistustest.
Saates räägime ajajärgust, kui Leonid Brežnev töötas Moldova Kommunistliku Partei Keskkomitee esimese sekretärina, tema edutamisest Moskvasse 1952. aastal ning suhtest rindesõbranna Tamara Laverchenkoga.
Aastatel 1964 – 1982 oli NSV Liidu partei- ja riigijuht Leonid Brežnev. Räägime tema päritolust, võimalikust rahvusest ning teekonnast NSV Liidu võimu tipu juurde.
Räägime Nikita Hruštšovi perekonnast ja tema laste edasisest elust.
Tänases saates tuleb juttu Nikita Hruštšovi terviserikkest, sellele järgnenud surmast ning oletatavatest põhjustest, mis selleni viisid.
Räägime Nikita Hruštšovi tegevusest pensioniaastatel.
1964. aastal 14. oktoobril tagandatakse Nikita Hruštšov kõikidelt ametikohtadelt, kusjuures ametlikuks põhjenduseks toodi tema tervislik seisund.
Jätkame eelmises saates alustatud teemal, kus käsitlesime Hruštšovi vastase vandenõu tekkelugu. Sel korral kuuleme, kes olid peamised vandenõulased.
1010. saates kuuleme, kuidas sündis Nikita Hruštšovi vastane vandenõu ning räägime selle tekkimise põhjustest ja süüdistustest tema vastu.
Juttu tuleb Nikolai II suurejoonelistest jahiretkedest Belovezskaja puštšas. Tegemist oli väga suurte üritustega, milles osales palju tähtsaid külalisi. Saates kuuleme, millised olid tolleaegsed jahipidamise tavad ja reeglid.
Räägime Venemaa valitsejate jahipidamisest läbi erinevate ajastute ning kuuleme lugusid NSV Liidu juhtide jahiretkedest.
Puhkame koos Nikita Hruštšoviga suvilas, mis oli ehitatud spetsiaalselt tema vajadusi silmas pidades. Juttu tuleb Nikita puhkamisest ja päevakavast ning värvikatest sündmustest ja kohtumistest enne tema ametist tagandamisest.
1006. saates räägime Venemaa kuninglikule perekonnale ehitatud Livadia paleest erilise kliima ja rikkaliku loodusega Krimmi poolsaarel, mis oli Venemaa keisrite ja hiljem ka Nõukogude Liidu juhtide meelispuhkepaik.
1005. saade jutustab lilliputtide pulma korraldamisest ("Jääpulm") meelelahutuse eesmärgil Katariina õukonnas.
Sel korral räägib David Vseviov valitsejate lõbutsemisest läbi sajandite, narride kasutamist lõbu saamiseks, mis Ivan Julma puhul võis lõppeda narri surmaga. Ka liliputte kasutati õukonna lõbustamiseks.
Juttu tuleb 1963. aasta novembri lõpus alanud vene luuletaja, esseisti, dramaturgi ja tõlkija Jossif Brodski tagakiusamisest, sellele järgnenud vahistamisest, kohtuprotsessist ja karistusest.
Räägime Nikita Hruštšovi suhtumisest kultuuri ja avangardkunsti, kuuleme 1962. aasta lõpus alanud laiaulatuslikust kampaaniast abstraktsionismi vastu ning haridussüsteemi ja ideoloogia valdkonda puudutavatest reformidest.
28. septembril toimus saate "Müstiline Venemaa" 1000. osa salvestamine. Saade on kaheosaline: esimene osa, 1000. saade oli Vikerraadio eetris 2. oktoobril (kuulake siit) ja teine, 1001. saade on eetris 9. oktoobril kell 11.20.
28. septembril toimus saate "Müstiline Venemaa" 1000. osa salvestamine. Saade on kaheosaline: esimene osa, 1000. saade on Vikerraadio eetris 2. oktoobril ja teine, 1001. saade 9. oktoobril kell 11.20.
999. saates tuleb juttu Nikita Hruštšovi muusikamaitsest ja muusikast, mis oli pühendatud talle. Saates kõlavad laulud nii nõukogude kui ka lääne autoritelt.
Jätkame eelmises saates alustatud teemal, kus käsitlesime 1962. aasta juuni alguses toimunud Novotšerkasski linna Budjonnõi-nimelise veduritehase tööliste vastuhakku valitsuse otsusele tõsta toiduainete hindu.
Kuuleme rahutustest NSV Liidus 1960. aastate alguses, mis olid tingitud toiduainete- ja tariifide hinna järsust tõusust.
Juttu tuleb 1962. aasta NLKP Keskkomitee ja NSVL Ministrite Nõukogu ühismäärusest tõsta järsult toidukaupade hindu. Saates kuuleme, kuidas rahvas sellele reageeris.
Saates räägime Kuuba kriisi lahenemisest ja Fidel Castro visiidist Moskvasse 1963. aastal. Kuuleme, kuidas visiit kulges ning milliseid tulemusi see andis.
