Müstiline Venemaa. Nikita Hruštšovi riietumisstiil
Seekord on tähelepanu all Nikita Hruštšovi riietumisstiil, mis eristus oma ebatraditsiooniliste valikute poolest, meenutades pigem kolhoosiesimehe kui riigijuhi oma.

Seekord on tähelepanu all Nikita Hruštšovi riietumisstiil, mis eristus oma ebatraditsiooniliste valikute poolest, meenutades pigem kolhoosiesimehe kui riigijuhi oma.
Nõukogude Liidu riigijuhtide riietumisstiil oli tagasihoidlik ja funktsionaalne, kajastades sotsialistliku ideoloogia lihtsust ja võrdsust.
Venemaal on peakatted ajalooliselt olnud lisaks praktilisele otstarbele ka sotsiaalse staatuse näitajaks ja positsiooni sümboliks. Saates räägime mütsimoest Venemaal läbi aegade.
Jätame mõneks ajaks L. Brežneviga hüvasti ja süveneme põhjalikumalt moetööstusesse Venemaal.
1920. aastate alguses tõid Nõukogude Liidus aset leidnud poliitilised ja ühiskondlikud muutused kaasa ka uued tuuled moemaailmas.
Saate peategelane on maailma esimene naiskosmonaut Valentina Tereškova, kes valiti välja sadade kandidaatide hulgast ning kelle ajalooline kosmoselend Vostok 6-ga 1963. aastal avas ukse naiste kaasamisele kosmonautikasse.
Seekord on tähelepanu all riiklikud vastuvõtud Hruštšovi ja Brežnevi valitsemise ajal. Mõlema liidri ajal peegeldasid need üritused Nõukogude Liidu poliitilist suunda ning juhtide isiksusejooni.
Diplomaatiliste visiitide korraldamine Venemaal on aastate jooksul läbinud mitmeid arenguetappe.
Seekord tuleb juttu Nikita Hruštšovi visiidist Egiptusesse 1964. aastal, kus NSV Liidu liider kohtus Egiptuse presidendi Gamal Abdel Nasseri ja teiste kõrgemate ametnikega.
Egiptuse president Gamal Abdel Nasser külastas esmakordselt NSV Liitu pärast Suessi kriisi, mil NSV Liit oli avaldanud toetust Egiptusele võõrvägede agressiooni vastu.
Sel korral on tähelepanu all 1967. aasta 5. juunil alanud Iisraeli ja selle naaberriikide Egiptuse, Jordaania, Süüria ja Iraagi vahel alanud niinimetatud kuuepäevane sõda.
Kuuleme, kuidas nõukogude inimesed reageerisid 1966-1967. aastatel toimunud sündmustele Hiinas.
Räägime 1960ndate aastate keskel alanud Hiina kultuurirevolutsioonist, mis veelgi süvendas tolleks ajaks teravnenud NSV Liidu ja Hiina suhteid.
Juttu tuleb Svetlana Allilujeva elust pärast kooli lõpetamist.
Saates on seekord tähelepanu all nõukogude nomenklatuurile ette nähtud 25. eeskujulik kool, kus õppisid Stalini lapsed Svetlana ja Vassili.
Räägime NSV Liidu autotööstusest Brežnevi ajal. 1960-ndate aastate keskpaiku oli NSV Liidu juhtidele saanud selgeks teadmine, et on hädavajalik luua ja anda tootmisesse rahvaauto.
Jätkame filminduse teemat Leonid Brežnevi valitsemise ajal.
1966. aastal valmib Nõukogude Liidu üks armastatumaid komöödiafilme "Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused", režissööriks Leonid Gaidai.
1966. aastal valmib film "Andrei Rubljov", mille lavastaja oli tuntud Nõukogude filmirežissöör Andrei Tarkovski. Saates kuuleme filmivõtete käigust, kriitikast filmi aadressil ning linateose edasisest saatusest.
Seekord räägime uutest tavadest juubelite tähistamisel Leonid Brežnevi valitsemise ajal.
Tagantjärele on Nikita Hruštšovi süüdistatud selles, et ta rikkus suhted Rumeenia juhtkonnaga, soovides kontrollida Rumeenia siseasju ning tuues kaasa pingeid kahe riigi läbisaamises.
Saates tuleb juttu Leonid Brežnevi huvist spordi vastu ning tema tegevusest spordielu edendajana.
Jätkame eelmises saates alustatud teemal, kus rääkisime Leonid Brežnevi lemmikspordialast jäähokist.
1030. saates tuleb juttu NSV Liidu ja Hiina suhetest, mis halvenesid veelgi Leonid Brežnevi valitsemisajal.
Räägime 1966. aasta juunis toimunud olulisest sündmusest, kui Prantsuse president Charles de Gaulle külastas Nõukogude Liitu.
Seekord on tähelepanu all 1968. aasta jaanuaris aset leidnud niinimetatud "Nelja protsess", kus kohtupingis olid Aleksandr Ginzburg, Juri Galanski, Aleksei Dobrovolski ja Vera Laškova, kes levitasid oma kirjutisi Nõukogude Liidus põrandaaluse kirjastustegevuse ehk samizdat'i kaudu.
Jätkame eelmises saates alustatud teemal, nõukogude kirjanike Juli Danieli ja Andrei Sinjavski kohtuprotsessil, kus neid süüdistati oma loomingus nõukogude riigi vastu suunatud propagandistlike materjalide levitamises.
Saates kuuleme, kuidas 1965. aasta alguses sekkub NSV Liit Vietnami sõtta, saates Põhja-Vietnami relvajõududele sõjalist abi, sealhulgas rasketehnikat, relvi ja sõdurite väljaõpet.
Tänase saate peategelane on Mihhail Andrejevitš Suslov, NLKP Keskkomitee ideoloogiatöö juht kulisside taga. Räägime tema elust ja vaadetest.
1947. aastal otsustas Stalin muuta 9. mai jälle tööpäevaks. Kuuleme selle otsuse põhjustest ning sellest, miks Leonid Brežnev muutis 1965. aastal 9. mai tähistamise taas riiklikuks suursündmuseks. Veel räägime filmi "Sõda ja rahu" valmimisest.