Meretund
Last refreshed: ⓘ

Episodes
Meretund: meretund_2024-12-07
Meretund: meretund_2024-12-07
Meretund 07-12-2024
Meretund 30-11-2024
Meretund 23-11-2024
Meretund 16-11-2024
Meretund 09-11-2024
Meretund 02-11-2024
Meretund 26-10-2024
Meretund 19-10-2024
Meretund 12-10-2024
12 aastat polaarmeredel
Jaanus Hannes on polaarmeredel ekspeditsioonilaevu juhtinud juba rohkem kui 10 aastat. Teise tüürimehena alustades läks ta avastama enda jaoks tundmatut piirkonda ja arvas, et mõneks ajaks. Praegu ei oska ta oletada, miks võiks polaaraladelt lahkuda. Meretunnis räägib Jaanus Hannes nii oma tööst, laevadest, tuultest ja jääst kui ka fotograafiahuvist. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.
Meretund 28-09-2024
Meretund 21-09-2024
Meretund 14-09-2024
Meretund 07-09-2024
Meretund 31-08-2024
Meretund 24-08-2024
Aasta Mereharija Evi Männik
Juba rohkem kui 10 aastat on Eesti meremehi ühendavad organisatsioonid valinud Aasta Mereharija. Tänavu pälvis selle tiitli Evi Männik, kelle pühendumus viis merendusklassi avamiseni Orissaare Gümnaasiumis, Eesti merendusklasside kokkutulekuteni Illiku laiu päevadel, jungade koolini ja mereteadmiste jagamiseni täiskasvanutele. Orissaare merendusklassi tuldi siis õppima ka mandrilt... Evi Männikuga vestleb "Meretunnis" Vallo Kelmsaar.
10.08
Mida peaks muutma merendusreform ja millist tulu võiks Eestile tuua laevade ümberehituskeskuse rajamine
"Meretunnis" kõnelevad kliimaministeerumi merendusosakonna juhataja Jaak Viilipus ja konsultatsioonifirma Workboats Consulting juhatuse liige Edgar Peganov. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.
Meretund 27-07-2024
Meretund 20-07-2024
Meretund 13-07-2024
Eesti mereväe arengud ja väljakutsed
28.juunil andis seitse aastat Eesti mereväge juhtinud kommodoor Jüri Saska ameti üle. Ta on Eesti ajaloo kõige pikemalt ametis olnud mereväeülem ning nii pikka staaži mereväe juhina pole ka ühelgi teisel hetkel ametis olevatest Euroopa merevägede ülematest. Meretunnis räägib Jüri Saska arengutest, mis Eesti mereväes viimastel aastatel on toimunud ja meie mereväe ees seisvatest väljakutsetest. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.
Transpordiameti hüdrograafide tegemistest ja purjeõpperegati The Tall Ships Races eripärast
"Meretunnis" kõneleb Transpordiameti hüdrograafiaosakonna juhataja Peeter Väling hüdrograafide tööst ja tulevikumõtetest ning purjeõpperegati The Tall Ships Races võistlusklassidest ja osalevatest Eesti alustest kõneleb regatilaevastiku ülem Madis Rallmann. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.
Vello Mässi meenutades
Läinud pühapäeval seilas igavikumeredele Eesti allveearheoloogia alusepanija Vello Mäss, kelle eestvedamisel on avastatud suur hulk hukkunud laevu. Ta on kirjutanud ka mitmeid raamatuid ja artikleid ning andnud intervjuusid... Meretund pakub seekord kuulata arhiivinoppeid tema intervjuudest ja meenutusi kaasteelistelt Rein Albrilt ning Kaido Peremehelt. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.
Muudatused uue parvlaeva projektis, nn varilaevastikuga seonduvad väljakutsed ja uus näitus Meremuuseumis
Riigilaevastiku peadirektor Andres Laasma selgitab, miks otsustati uue parvlaeva projekti muuta ja millised on praegused plaanid. Kliimaministeeriumi merendusosakonna juhataja Jaak Viilipus annab ülevaate olukorrast maailma laevanduses ja nn varilaevastikuga seonduvatest väljakutsetest ning Transpordiameti merendusteenistuse direktor Kristjan Truu räägib, kuidas on korraldatud laevade järelevalve. Meremuuseumi jäämurdjal Suur Tõll avatud näitusest „Anatoli Norman – esimene Eestist pärit talvituj...
Mis võib tulla Muuga sadama vabadele aladele ja kuidas leiti reisilennuki Kaleva jäänused
Märtsis teatas Tallinna Sadam, et otsib koostööpartnereid Muuga sadama vabade alade väljaarendamiseks. Ideede esitamise tähtaaeg oli 31.mai. Meretunnis räägib ideekonkusist Tallinna Sadama juhatuse liige Rene Pärt. Pikemalt tuleb saates juttu Soome reisilennukist Kaleva, mille nõukogude sõjalennukid 1940.aastal alla tulistasid. Kaleva hukkumisest ja varasematest vrakiotsingutest kõneleb Vello Mäss, lennukijäänuste leidmisest annab ülevaate Kaido Peremees. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.
Keri tuletorni renoveerimistööde I etapp on lõppenud
Ajalooliste allikate andmetel oli Keri saarel esialgu puidust tuletorn, mis hakkas tööle 1.augustil 1724. Praegune tuletorn valmis Keril 1858.aastal, kuid eelmise sajandi viimase kümnendi algul varises selle välissein kokku. Kuigi Rahvusvaheline Tuletorniadministratsioonide Liit on valinud Keri tuletorni maailma 100 silmapaistvama ja erilisema tuletorni hulka, oli tuletorn aastaid kehvas seisus... Remonti küll kaaluti, tööks läks aga alles mõne aasta eest. Nüüd on tööde I etapp lõpule jõudnud. K...