Vikerraadio saatesari "Kuula rändajat" tutvustab maailma kaugeid paiku, nende loodust ja inimesi. Saade on eetris pühapäeviti kell 14.05.
Hooaja 2024-2025 saated viivad kuulaja rännakutele Aafrika mandrile. Alustatakse põhjast ja liigutakse järk-järgult lõunapoole kuni Lõuna-Aafrika Vabariigini välja. Kokku käiakse rohkem kui tosinas Aafrika riigis. Tehakse tutvust nende maade looduse, rahva ja ajalooga. Seigeldakse Aafrika erinäolistes linnades ja külades, avastatakse sealsete kõrbete, savannide, mägede ja džunglite erakordset elustikku. Hooaja jooksul on saatejuht Hendrik Relvel vahel stuudios ka mõni teine rändur. Mõnikord aga kutsutakse ka kuulajad raadiosse saate avalikele salvestustele, kus publikul on võimalik esinejaga otse suhelda ja talle küsitlusi esitada.
"Kuula rändajat" on eetris pühapäeviti kell 14.05 (kordus reedel kell 23). Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach.
Last refreshed: ⓘ
Follow this podcast in the Metacast mobile app to refresh it and see new episodes.
Don't just listen to podcasts. Learn from them with transcripts, summaries, and chapters for every episode. Skim, search, and bookmark insights. Learn more
Iturup on Kuriilide suurim saar, seal on vaheldusrikas loodus ja rohkesti vulkaane. Saates kõneldakse Kurilski linnast ning retkedest Valgetele Kaljudele ja Baranski vulkaanile.
Korea inimesi on Sahhalinil elanud sajandeid. Ja praegugi elab neid seal päris rohkesti - 25 000 ja nad on seal suurim rahvusrühm venelaste järel. Saates kõneldakse nende ajaloost ja omapärast.
Sissejuhatav saade Sahhalini saarest ja Kuriilide saarestikust. Kõne all on saarte loodusolud, inimasustus ja majandus. Juttu on ka sellest, kui lihtne on sinna minna ja seal ringi liikuda.
Vikerraadio avalik salvestus vestluselt, kus Hendrik Relve looduse- ja rännuraamatutest, kus Hendriku jutukaaslaseks oli kirjandusteadlane Katre Talviste.
Järjena Borneo põlisrahvaste avalikule salvestusele saab selles saates kuulata publiku küsimusi ja Hendrik Relve vastuseid Borneo saare ja üldse maailmarändude kohta.
Saates on juttu ühest maailma suurimast veekülast nimega Kampong Ayer. Kogu küla, kus elab kümneid tuhandeid inimesi, on ehitatud Brunei jõele. Kõik hooned toetuvad vaiadele ja nende vahel kulgevad laudteed.
Brunei avasaates kõneldakse riigi omapäradest. Brunei on kääbusriik, mille pindala ja elanike arv on võrreldavad Harjumaaga Eestis. Brunei ja seda valitseva sultanidünastia ajalugu ulatub 500 aasta taha ja riik on tänu naftale jõukas. Saate autor on Hendrik Relve.
Penanid jagasid ühisretkel eestlastega oma teadmisi vihmametsa taimede ja loomade kohta. Nad õpetasid ka, mismoodi taimi ühel või teisel viisil igapäevases elus kasutada ja andsid aimu oma iidsetest looduseuskumustest.
Saade jutustab eestlaste elamustest mitmepäevaselt jalgsiretkelt, mille korraldajateks oli penani metsarahvas. Rännati ja ööbiti viisil, nagu penanid ise oma põlismetsades kulgema on harjunud.
Penanide põhiliseks relvaks on kuni tänase päevani puhkpüss koos mürginooltega. Aga nad panevad metsloomadele metsa üles ka mitmesuguseid püüniseid ja lõkse.
Saates kõneldakse Borneo metsarahva minevikust ja nende tähelepanuväärsest vastupanust põlismetsade raiumise vastu, mis algas 1980-ndatel aastatel. Selles protestiliikumises oli oluline koht Šveitsist pärit keskkonnaaktivistil Bruno Manseril.
Hooaja avasaates tutvustatakse Borneo saart ja põhjusi, miks seekordse reisi eesmärgiks võeti just penani metsarahvas. Samuti on juttu sellest, millisteks katsumusteks tuli end teele asudes valmis seada.
Järjena Sudaani avalikule salvestusele saab siin saates kuulata publiku küsimusi ja Hendrik Relve vastuseid Sudaani ja teiste Aafrika ning maailma maade kohta.
Saate teema on vanim ja suurim kristlik riik Sudaani ajaloos. See oli 7.-14. sajandil Niiluse kallastel asunud Makuria kuningriik. Hendrik Relve jagab muljeid selle kunagise pealinna Dongola ajaloolistest paikadest.
Kunagises Nuubias oli püramiide rohkem kui Egiptuses ja kõige rohkem ehitati neid sinna aegadel, kui Nuubia aladele oli tekkinud antiikaja viimane suurriik.
Nuubia ajaloo ühed vägevamad kuningad olid niinimetatud mustad vaaraod. Nad valitsesid nii Nuubiat kui ka Egiptust ja said egiptlastelt sellise nime seepärast, et olid muudest vaaraodest tumedama nahavärviga.