Vene agressioon Ukrainas on mitmetes Eesti vene peredes põhjustanud nii ränki erimeelsusi, et sõnasõda lõpeb iga kord karjumise ja tüliga või siis sõnatu kokkuleppega Ukraina ja Vene teemat vältida.
2006. aasta presidendivalimistest alates on ühiskonnateaduste õppejõud ja politoloog Tõnis Saarts olnud kõigis valimisstuudiotes, nii raadiotes kui telekanalites peamine ekspert; tema sõnal on kaalu, kui on vaja hinnata erakondade kõikuvaid reitinguid või koalitsioonide elujõulisust. Meie jutuajamine tõukub teooriast, et sõda on demokraatia ämmaemand.
Kauaaegse filmi- ja telemehe Olle Mirme leiab tänavune sügis hoopis uuest ametist: ta juhib Balti Filmi- ja Meediakoolis telemooduli magistriõpet. Ehk on just see põhjuseks, et ta filmide ja telesarjade kõrval nüüd rohkem päevakajalisi saateid vaatab?
Tänavune aasta on skulptor Tiiu Kirsipuu elus eriline: kevadel esitles ta isikunäitust "Teatrit ja leiba", just neil päevil avati Läti piiri ääres Mõisakülas tema loodud mälestusmärk meie tõstekuulsusele Arnold Luhaäärele ja lõpule hakkab jõudma pikka aega kestnud suuremahuline modelleeerimistöö Viljandi Vabadussõja mälestusmärgi tarvis. Kuuleme, mida uut selle tehnilises protsessis esmakordselt katsetati.
Seekord palusime külla mehe, kes 1961. aastal veel tudengina asus tööle Teaduste Akadeemia tollal vastloodud Küberneetika Instituuti ja kes praegu on teadus- ja arendusfirma Cybernetica nõukogu esimees.
Kes on harjunud lugema Raivo Vare sõjablogi, need kuulevad sel laupäeval kvintessentsi tema seisukohtadest majanduse, rahvusvaheliste suhete ning Euroopa ja Venemaa arengute kohta, pikituina paralleelidega eelmistest sajanditest ja varasematest impeeriumidest.
Ehkki lõppev kontserdihooaeg polnud muusikutele nii karm kui olid kaks varasemat, on siiski ainus konstant muusikute elus muutus, ütleb nüüd juba kümme aastat Saksamaal elav ja töötav dirigent Mihhail Gerts lühikesel töövisiidil Tallinna.
Ideaalis on kirjandusfestival koht, kuhu kogunevad inimesed saavad elu üle järele mõelda. Ja see järelemõtlemine tähendab teiste inimeste kuulamist, ütleb festivali Head Read üks korraldajaid, kirjanik Jan Kaus.
Heal galeriil on kunsti interpreteerimise võimekus, ütleb kunstiekspert, Haus galerii omanik ja juht Piia Ausman, kui räägib, miks on kliendile kunstiteose soovitamine personaalne, intuitiivne, isegi intiimne protsess.
Aastakümned tööd poliitikas, omavalitsuses ja riigiametites on küpsetanud Liisa Pakosta veendumust, et avaliku sektori otsused peavad olema ühiskonnas ennustatavad, et kõik saaksid aru, milliste sammudega otsuseni on jõutud.
Ema ja tütre suhe võib teinekord konarlik olla, teab oma ema elust jutustuse kirjutanud Kärt Hellerma, meenutades lapsepõlve ja vanemaid sellest hoolimata suure soojuse ja armastusega.
Mida iganes Vaba Lava teatrikeskus Narvas etendab, ikka leidub linnaelanike hulgas solvunuid. Eestvedaja Märt Meos ütleb vastupidist: "Narvas on publikust tunda, et seal on teatrit vaja."
" ... ja kohe hakkas juhtuma," ütleb lugejatele ajakirjanduslike osaluseksperimentide järgi tuntud lehemees Madis Jürgen, kui räägib oma lugude sünniloost. Lood on enamasti südamlikud ja humoorikad nagu Madis isegi.
Tänavusel Nukitsa konkursil valisid lapsed Leiutajate küla koeratüdruku Lotte kõrval oma lemmikuteks ka Taksi ja Dogi. Miks meeldivad lastele koeralood? "Taksi ja Dogi" looja, lastekirjanik Kadri Hinrikus arutleb.
Eelmisel nädalal oma orkestri, Flandria sümfooniaorkestriga Eestis kontserte andnud dirigent Kristiina Poska toob intervjuus ilmekalt välja koroona-pauside mõju orkestrantidele ja kogu muusikaelule.
"Aeg ei halasta nendele asjadele, mille tegemiseks ei ole teda kaasatud. Ja kui asi on väärt tegemist, siis on ta väärt hästi tegemist!" Selliseid aastakümnetega teletöös lihvitud tõdemusi puistab Vahur Kersna nagu käisest laupäeval saates "Kajalood".
"Eestis on praegu suur tähelepanu sõjapõgenikel, kuid sama suur tähelepanu peab olema oma inimestel," rõhutab kriisinõustaja Tiina Naarits-Linn, sest ka abistajad peavad teadma, et nad võivad ühel hetkel murduda.
"Mulle lähevad väga korda rollid, kus mu tegelane on kirglik, emotsionaalne, oma tõe eest võitleja," ütleb näitlejanna Kersti Kreismann, kui kirjeldab oma kõige värskemat teatritööd, pianist Käbi Laretei rolli ja koostööd lavastaja Kersti Heinlooga.
Ukraina valitsust nõustav ja praegu sealse digiministri nõunikuna töötav Jaanika Merilo kirjeldab kiiret äratulekut 24. veebruaril ja ütleb, et see hetk, kui ta jalg jälle n-ö NATO maapinda puudutas, oli väga eriline.
"Tahan olla materjali valides maadeavastaja, uue tuule sissetooja," ütleb Vanemuise teatris selle hooaja alguses oma teise ooperilavastuse lavale toonud Robert Annus. Praegu teeb ta juba sõnalavastuse proove.
"Ellen hindas Jaani juures kõige enam vaimsust, kõrgemat vaimsust. Jaan hindas Ellenis sihikindlat tarmukust ja vaimuerksust," kirjeldab Maarja Undusk oma vanemaid Ellen Niitu ja Jaan Krossi, kui lehitseme äsjailmunud koguteost "Heleda mõtte laast".
"Meil igaühel on oma tee, oma tugevused ja nõrkused, mis meist voolivad selle, kes me oleme," ütleb avalikkuses palju vastukaja saanud dokfilmi "Kaks tundi õnneni" režissöör Moonika Siimets.
Seekord võõrustab "Kajalood" külalist Muhumaalt, Koguvast. Kadri Tüüri peetakse kirjandusteadlase ja õppejõu tegevuse kõrval praegusaja juhtivaks Smuuli-uurijaks, seepärast on temalt huvitav kuulda, millise pilguga nüüdsed noored Juhan Smuuli loevad ja lavale seavad.
2019. aasta sügisest taas Rahvusooperi loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer saab alles alanud ja järgmisest hooajast päris oma plaane teostada. Kui vaba on oma valikutes ühe ooperimaja loominguline juht?
Laupäeval kell neli võtab Saksamaal elav Eesti helilooja Jüri Reinvere stuudiokontserdil vastu rahvusringhäälingu aasta muusiku 2021 tiitli. Euroopa kontserdi- ja ooperipublik ning kuulsad orkestrid tunnevad tema loomingut ehk pareminigi kui meie siin.
"Ma ei ole teisi kättpidi talutaja, ei kodus emana ega haiglas oma meeskonna juhina, aga ma võin tuult purjedesse puhuda," ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaiglas suurt sisehaigust kliinikut juhtiv dr. Pille Mukk, äsja Aasta Arstiks 2021 valitud pulmonoloog.
Maailmas ringirändamine ja pildistamine – küll maa peal, küll vee all -- on Kaido Haageni elus nii seotud, et võimatu on üht teisest ettepoole seada. Mõlema puhul tuleb olla avatud meeltega, sest elu pakub ootamatusi. Kordumatuid.
"Ma olen nagu hunt Kriimsilm," ütleb ettevõtja, PR Foodsi juhtiv Indrek Kasela. Ühtpidi vanas majanduses sees, teistpidi uues, pidades iduettevõtteid silmas.
