Dr. Arkadi Popov kui erakorralise meditsiini hinnatud ja usaldusväärne arst pole kuulus üksnes Eestis. Ta oli esimene välismaa meedik, kelle poole Aleksei Navalnõi tiim augustis abi saamiseks pöördus, et ootamatult teadvuse kaotanud Navalnõi Omski haiglast mujale viia.
Laulupidu ei ole kontsert, see on meie rahva püha, puhastav rituaal, mida me kõik vajame, ütleb 17 aastat Laulu- ja Tantsupeo SA juhtides seitset suurt pidu eest vedanud, kuid nüüd tegevjuhi koha uuele inimesele loovutav Aet Maatee.
25. septembril kogunesid noored kliimaaktivistid taas loosungi all "Reeded tuleviku nimel". Ka meie seekordne esitletav, end Cambridge'is nii majandus- kui ka kliimateadlaseks koolitanud, nüüd doktorikraadiga Annela Anger-Kraavi (foto: Krõõt Tarkmeel) kinnitab, et iga väiksemgi tegu keskkonna heaks on oluline.
Mulle meeldib ajaloos sobrada, siis saan aru, kui väga me seisame eelmiste põlvkondade õlgadel, ütleb Riina Roose.
Dirigeerimine on minu kõige suurem unistus lapseeast peale, ütleb Eesti Riikliku Sümfooniaorkesteri uus peadirigent ja kunstiline juht Olari Elts, külalisena juhatanud kümneid suurepäraseid orkestreid Euroopas, Aasias ja Ameerikas.
Maano Männi ligi 30 aastat tagasi alanud paljulubav karjäär nii Tallinna Kammerorkestri kui ka ERSO kontsertmeistrina sai ühel hetkel ootamatu tagasilöögi. "Raskused on mind tugevamaks teinud," tunnistab Vaasa linnaorkestri nüüd juba kauaaegne esiviiuldaja.
Suure saladuskatte all saadeti 1972. aastal Eestist ÜRO-sse Memorandum, mis kirjeldas venestamist Eestis, taotles vene vägede väljaviimist ja vabu valimisi. Mis juhtus, kui KGB kirjast teada sai? Meenutab teksti koostanud Tunne Kelam.
See on kõige ülevam päeva minu elus, ütleb Rein Järlik, kolmekümne aasta vältel meile koduselt teleekraanilt tuntud mees, rääkides iseseisvuse taastamise hääletusest 1991. aasta 20. augustil Toompeal.
Kui Steven-Hristo Evestus poolteist aasta tagasi riigiprokuratuurist ja pool aastat hiljem Vaba Lava teatrikeskusest lahkus, kordas ta avalikkuse huvi vaigistades ikka, et tuleb väärtustada kolme asja - elu, vabadust ja aega, mis on kordumatud ja raskesti kätte võidetavad.
Romaan "Poliitiline daamikinnas" -- Jaak Jõerüüdi viimatine -- pakkus võimaluse tema kui literaadi ja diplomaadiga rääkida näivusest, kohanemisest, inimestevahelisest usaldusest, suutlikkusest oma eluga rahul olla. Need teemad andis ette poliitiliseks armastusromaaniks liigitatud teos.
Noorte nõustamiskeskuste loomine, koolides järjepideva seksuaalhariduse rakendmine, õpikute kirjutamine ja õpetajate koolitamine, seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste loomine esimesena Ida-Euroopas - seda on naistearst ja ülikooli õppejõud dr. Kai Part kolmekümne aastaga oma põhitöö kõrvalt koos mõttekaaslastega teinud.
Nopri Tiit ütleb enda kohta: talupoeg. Ütleb uhkusega, sest kolmekümne aastaga on Nopri Tiit ennast ja peret säästmata tööd murdes, sent-sendi haaval raha kõrvale pannes, rajanud üle Eesti tuntud piimatööstuse. Kõige puhtamast piimast sünnib seal käsitöötoit.
Olen üllatunud, et sellest puhtalt läbi tulin, ütleb enda kohta kardioloog Hasso Uuetoa, kes läks märtsi lõpus vabatahtlikuna Kuressaare haiglasse appi üldarsti tööd tegema, ega saanud nakkust külge.
Oma emast, samuti lapsena Tartu vanaemaga veedetud videvikutundidest ning oma tütardest ja abikaasast – kõigist räägib nädal tagasi aasta emaks valitud Katre Zirel südamlikult ja suure soojusega.
Eriolukorra alguse ajal olid Tõnu Otsa lapselapsed vanavanematel Läänemaal parajasti külas. Ja jäid, nüüd juba kaheks kuuks. Kuidas kriis selle koosluse elu ja tavasid muutis? Tõnu Ots pidas selle kohta päevikut.
Koroonahirm on sulgenud sadamad nii Atlandi ookeani ääres kui ka mujal. Ka eestlaste purjelaev Admiral Bellingshausen, küll praegu suunaga kodusadamasse, on mõnes mõttes ikkagi nagu kummituslaev, võrdleb maitsi ja meritsi ümbermaailmareise korraldanud Tiit Pruuli.
Emakeelepäeval palusime külla ameti poolest rahvajuttude vestja Piret Pääri, kes on võtnud oma eluülesandeks meile kõigile meelde tuletada, missugune võlu ja vägi on eesti rahvajuttudes ja meie sügavamas emakeeles, murdekeeles.
Kirjaniku ja lavastaja Urmas Vadiga võtame jutuks elus pettunud inimesed tema viimatises raamatus "Elu mõttetusest" ja selle miski, mis paneb meid vahel nii käituma, et ise ka ennast ära ei tunne.
Nädal tagasi võttis dr. Peeter Mardna vastu spordi elutööpreemia. Teenekas peaarst ja meditsiinijuht, kunagine sõudja, sõudekohtunik ja sõudeliidu president oli nõus elu jooksul kujunenud põhimõtetest ka Vikerraadios rääkima.
Rasmus Puuri ooper "Pilvede värvid", kirjutatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks, etendub Rahvusooperis Estonia laupäeval viimast korda. Palusime Rasmus Puuri rääkima, kuidas üks etapp tema muusikuteel on viinud teiseni ja kas on põhimõtteid, mida ta pole valmis muutma.
Elu on paradoksaalne, tõdeb seekordne saatekülaline Toomas Haug, rääkides Jaan Krossist ja oletades, et kui maailma ajalugu kulgenuks eelmisel sajandil tavapäraselt, siis Krossi romaane sellisel kujul kui on praegu, meil ei oleks.
Lastepsühhiaater dr Anne Daniel-Karlsen tunnistab saates, et 25 aastat tagasi Tartusse ravipedagoogilise Maarja kooli rajamine ja juhtimine oli talle tollase üldise rahanappuse peale vaatamata kergem kui praegu Peedule miljööteraapilise ravikodu loomine.
18. juulil 2020 saab "Kajaloodis" uuesti kuulata maailmalavade ühe kõige tuntuma Eesti ooperilaulja Lauri Vasara intervjuud.
Džässlaulja Kadri Voorand kui aasta muusiku 2019 tiitli pälvinu oli saatesse palutud 24. jaanuari pärastlõunal, kui me veel ei teadnud, et juba samal õhtul võtab ta vastu auhinna aasta jazzialbumi kategoorias. Äsja Kuuba-reisilt naasnud Kadri mõttematka oma muusikuks kujunemise teelt kuulame uuesti eeloleval laupäeval kell 12.05. Küsib Kaja Kärner.
20 aastat väsimatult "Raadio Ööülikooli" vedanud Jaan Tootsen esitles tänavu järjekordset suurepärast portreefilmi ühest vanast targast mehest, seekord Fred Jüssist. Olemise ja kulgemise ilust oma elus; ka sellest, mis seda ilu rikub, räägib Jaan Tootsen laupäeva keskpäeval "Kajaloodis".
Juhtimine on teenimine, ütleb sel nädalal sajandat tegevusaastat tähistanud Ugala teatri vastne juht Garmen Tabor.
Novembris 2019 esitles kultuuriloolane Krista Aru Jaan Tõnissoni kaheköitelist monograafiat. Riigikogu aastatel, töös Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Ülikooli raamatukogu direktorina – kõikjal on ta lähtunud Tõnissoni aadetest.
Kas teadsite, et ühel puul võib olla kas või miljon lehte, ent nende hulgas ei ole kahte ühesugust? Aga kas teadsite, et taimede stressist põhjustatud lenduvad ühendid mõjutavad kogu maailma kliimat kõige laiemas skaalas?
"Nädalapäevad avatud Meremuuseumi uus ja uhke väljapanek Paksu Margareta suurtükitornis tuli üsna viisakas välja," ütleb Meremuuseumi juht ja hing Urmas Dresen.
Vahepeal tunnen, et võiksin dirigeerimise üldse ära lõpetada ja süveneda heliloomingusse, aga kui satun dirigeerimises laineharjale, kogen uut inspiratsiooni.
