Kevadel BC Kalev/Cramoga Eesti meistriks tulnud korvpallur Kregor Hermet tõdeb, et on sportimise taustal pidanud tegelema vaimse poolega. Ühelt poolt täiuslikkusele püüdlemine ja teisalt enda suurimaks kriitikuks olemine asetab õlgadele suuri pinged.
Sel pühapäeval jagavad saates "Käbi ei kuku..." lugusid lapsepõlvest ja pöördelistest hetkedest kujunemisloos ema ja tütar, Ellen Valdstein ja Kirsti Timmer.
"Käbi ei kuku..." värskes osas on luubi all Pärnitsa äridünastia kaks esindajat, Guido ja Sten Pärnits. Kevadel AS Mainor Ülemiste juhatuse esimehe kohale asunud poeg Sten on ärilinnaku arendamist juhtima asudes teinud märkimisväärse kannapöörde, sest Tartu ülikoolist on tal taskus hoopis magistridiplom arstiteaduses.
Tiit Land on viimased 14 aastat juhtinud Eestis kõrgkooli. Esmalt Tallinna Ülikool ja pärast seda Tallinna Tehnikaülikool. Aga saates "Käbi ei kuku..." räägime temaga valdavalt ajast, mil praegune rektor ise tegi tähtsamaid valikuid oma elus.
Kultuurikorraldaja ja rahvamuusik Piret Aus sündis kurtide vanemate perekonda ning see andis kaasa oskuse märgata inimestega suhtlemises rohkemat ja muud, kui n-ö tavalistes oludes kasvanud lastel põhjust oli. Piret tõdeb, et oli imetlust väärt, et kurdid vanemad hankisid koju pillid, et nende laps saaks püüda oma unistusi.
Villio Reinsalu töötas pool sajandit Illuka koolis, neist 46 direktorina. Ida-Virumaa legendaarne koolipapa sai hiljuti 95-aastaseks, sestap on meil haruldane võimalus saada osa lugudest, millest vanimad viivad kuulaja 1930ndate aastate Eestisse.
Surve, identiteedikriis ja depressioon - nende sõnadega kirjeldab saates "Käbi ei kuku..." 20-aastane Aleksandra Saar enda murdeea heitlusi. Et tema mõlemad vanemad (Ülle Lichtfeldt ja Indrek Saar) on olnud teatrimaailmaga lähedalt seotud, sattus ka neiu ise varakult lavale. Hiljuti tegi ta lühifilmis "Ääremängijad" kinodebüüdi, aga ometi on eneseleidmine olnud kõike muud kui lihtne teekond.
"Äratundmine, et tiivad kannavad ja elu jookseb juba ammu oma lugu ilma, et see vajaks sinu enda vahetut kontakti, on väga-väga raske," räägib Urmas Vaino laste pesast lahkumisest. "Ilmselt ongi lapsevanema kõige suurem töö olla selleks hetkeks valmis ja osata käituda. Kindlasti on see seotud elukogemusega - kuidas oled sa iseseisvumise hetkedest läbi tulnud või välja saanud."
Muusik ja helikunstnik Sten-Olle Moldau ütleb saates "Käbi ei kuku...", et lapsepõlvekodule tagasi mõeldes mõistab ta, kui tähtis on oma lähedastega pidevalt ja palju lihtsalt rääkida. See tuleb soovist muuta mustrit, mis iseloomustab Steni suhet enda isaga.
Kui Tiiu Randviir värske koolilõpetajana rolli "Luikede järves" tegi, algas üks silmapaistvamaid tähelende, mida meie ballett näinud on. Saates "Käbi ei kuku..." meenutab Tiiu ka suurele lavale jõudmise eellugu, aga meie peamine tähelepanu kuulub inimestele ja sündmustele tema tantsukire ümber.
Kui Carlos koos kitarristist isa Raul Ukaredaga on (muusika)meediast juba tuttav paar, siis saade "Käbi ei kuku..." toob noore laulukirjutaja ja muusiku meie ette ema Triin Ukaredaga.
Kui jutuks tuleb lapsepõlv, on näitleja Martin Veinmann jäänud seni pigem napisõnaliseks. Saates "Käbi ei kuku..." teeb ta erandi ja avab tagamaid, kuidas kitsad olud, kodust lahkunud isa ja soov olla väärtustatud juhtisid teda teatri poole.
Sel pühapäeval avavad enda isiklikku ja perekonna lugu arhitekt Irina Raud ja Helena Raud. Ema ja tütre juttudes annavad tooni kaks väga tähtsat meest: Paul Luhtein ja Otto-Sven Raud.
Maalikunstnik ja õppejõud Tiit Pääsuke nendib, et kuna tal puuduvad kuldsed käed ja koos sellega oskused õpetada poeg Toomast, on ta suhtunud alati soosivalt tema püüdlustesse kunstiga seoses. Tiidu enda "tagala" oli hoopis teistsugune.
Hiljuti esimese novellikogu avaldanud Katrin Ruus on pigem tuntud eksabikaasade perekonnanime järgi. Andres Maimikuga tegi Katrin kaasrežissööri ja -stsenaristina mitu mängufilmi, abielu puhul Enn Tegovaga nihutas Katrini meedia huviorbiiti aga 35 aastat vanusevahet kunstnikuga. Mõlemast abielust on Katrinil tütar.
Sel pühapäeval on saates "Käbi ei kuku..." külas ema ja poeg, helilooja ja muusikapedagoog Piret Rips-Laul ning Andreas Rips.
"Ma võin välja näha suur ja kohmakas, aga tegelikult olen päris kõva angerjas," ütleb Kaisa Ling, kes veab vodevillibluusi mängivat ansamblit, tõlgib ja tõlgendab, vehib kätega ja räägib valjult. On teatraalne ja pisarateni emotsionaalne. Ka saates "Käbi ei kuku...", kui tema ja tema perekonna lugu aitab avada õpetajast ema Signe Söömer.
Sel pühapäeval toovad oma perekonna emotsionaalsemad mäluhetked Vikerraadio kuulaja ette Hannes ja Erik Hermaküla.
Näitleja ja meelelahutaja Henrik Normanni kuvand paistab üsna üheplaaniline – koomilised ja tragikoomilised seigad teevad temast kõmumeediale lihtsa saagi ning hooti tundub, et kahjutule kustutamise asemel paneb ta ise puid ainult alla. Saates "Käbi ei kuku...", kus vaatluse all on kasvatamine ning suhted lähedastega, avab Henrik endast seni vähe nähtud tahu.
Sel pühapäeval vestleb Sten Teppan Aita Põldmaga, kellega on kaasas poeg Jaak Põldma ja tütar Kris Eglite.
Peeter Hoppe on iseseisvuse taastanud Eesti kaitseväe üks ülesehitajatest. Brigaadikindrali auastmesse tõusnud ja NATO struktuurides meie huvide eest seisnud Peeter aga ei pelga tunnistada, et sõjaväelase karjääri tõttu takerdus tema teine kirg – saada muusikuks.
Räppar Sämi nimi, nägu ja looming saab tuttavaks aina rohkematele inimestele. Tema teine album "Südamelt ära" jõudis umbes 200 albumi konkurentsis viie parima hulka. Muusikaauhindade jagamiselt lahkus ta tunnustusega aasta hip-hop artist. Nüüd on aeg saates "Käbi ei kuku..." uurida lähemalt tema lugu.
Kuigi viimased valikud on muuseumijuhi Jaanus Rohumaa teatrist pigem kaugemale viinud, pole see side päriselt katkenud. Seda kas või Emili kaudu, kes lõpetas isa jälgedes teatrikooli. Pühapäeval jagavad isa ja tütar oma lugu teatris ja elus saate "Käbi ei kuku..." kuulajatega.
Pühapäevases "Käbi ei kuku..." saates jagab oma lugu Vanemuise näitleja Külliki Saldre, kellega koos on mikrofoni taga tütar Maarja Ojamaa.
"Ma andsin endale lubaduse, et minu alkoholitarvitamise tõttu ei pea keegi ebamugavust tundma või kannatama," meenutab Raivo Sersant ühte mälupilti lapsepõlvest, kui tema isa kangema kraamiga liialdama kippus. See seletab ka, kuidas Raivo mõnelegi muusikule lahutamatuks kaaslaseks saanud kärakast suutis eemale hoida.
Filmimees Peeter Simm pälvis hiljuti PÖFFi elutööpreemia. Kui värvikas lugude rääkija on Peeter ka kaamerata, saab selgeks saates "Käbi ei kuku...". Fookuses on võtmehetked lapsepõlvest, kooliajast ning meenutused seoses kahe tütrega, kellest stuudios on isaga noorem, tantsijaks õppinud Mari Simm.
Paljudel meist on "oma" Hannes Võrno: mõne jaoks meelelahutaja-koomik, teisele saatejuht või (moe)kunstnik, kolmandale sõjaväelane. Isegi poliitik? Kõik see on aga tühi-tähi võrreldes poja ja isa rolliga saates "Käbi ei kuku...", kui Hannes mõtestab senise elu emotsionaalseid tsunamisid, õppetunde ja õrnemaid hetki.
Aasta eelviimases saates räägivad enda perekonna lugu isa Tõnis ja tütar Triinu Lukas.
Pühapäevased jutud viivad meid eheda Eesti elu juurde sügaval lõunas, kus Triin Rätsep peab koos kahe noorema õega restorani Kolm Sõsarat. Saates, kus Triin jagab lugusid lapsepõlvest koos isa Enno Visseliga, rõhutatakse eriliselt sidet eelmiste põlvkondadega; tuletatakse meelde taluelu, mil mitte ainult mehed, vaid ka naised olid rauast; ja kasvatust suhtumisega "kõik panevad käed külge".
Senise lauljatee suurima soolokontserdi eel avab oma kujunemisloo tundlikumaid tahke Anett Kulbin. Et Aneti ema Margit Kulbin on õppinud pereterapeut, kulgeb meie jutuajamine kergelt teraapilises võtmes.
