Martti Kalda kõneleb Aasia võimuperekondadest, kroonitud ja kroonimata keisritest ja kuningatest. Neist, kes juba surnud või võimu kaotanud ning teistest, kes endiselt troonil. Ka mõnest diktaatorite ja poliitikute perekonnast, kes ise võimuredelit mööda püünele roninud. Ning teistestki tegelastest, kelle elusaatus ja tegemised Hommikumaa ajalugu, kultuuri ja poliitikat mõjutanud või mõjutamas.
Saatesari "Hommikumaa vägevad" kõneleb Aasia võimuperekondadest, kroonitud ja kroonimata keisritest ja kuningatest. Neist, kes juba surnud või võimu kaotanud ning teistest, kes endiselt troonil. Ka mõnest diktaatorite ja poliitikute perekonnast, kes ise võimuredelit mööda püünele roninud. Ning teistestki tegelastest, kelle elusaatus ja tegemised Hommikumaa ajalugu, kultuuri ja poliitikat mõjutanud või mõjutamas. Saatesarja autor on Martti Kalda.
"Hommikumaa vägevate" IX hooaja keskmes on saladused, salaseltsid, salamõrvarid ja salaagendid. Kõlab üheksa idamaist lugu isikutest ja ühendustest, kes soovisid jääda varju, ent tegutsesid sellegipoolest kindlakäeliselt oma sihi nimel, ning mõjutasid või mõjutavad seeläbi ajaloo kulgu ja poliitikat. Martti Kalda uurib, mis asjaoludel nad loodi ja tegutsesid ning paljastab, mäherdused olid inimesed suurte saladuste keskel ja taga. "Need on põnevad lood erilistest inimestest, kelle elusaatusele teid raadio vahendusel kaasa elama kutsume," ütles Martti Kalda.
Üheksas hooaeg on eetris teisipäeviti kell 14.05 alates 1. juulist 2025. Saate autor on Martti Kalda, helirežissöör Maris Tombach.
Varasemate hooaegade "Hommikumaa vägevate" saated on järelkuulatavad Vikerraadio lehelt siit, ERRi arhiivist või Jupiterist.
Last refreshed: ⓘ
Follow this podcast in the Metacast mobile app to refresh it and see new episodes.
Don't just listen to podcasts. Learn from them with transcripts, summaries, and chapters for every episode. Skim, search, and bookmark insights. Learn more
Saate teemaks on Mongoolia ajaloo keerdkäigud 20. sajandil. 1911. aastal end Hiinast iseseisvaks kuulutanud Mongoolia valis esmalt teokraatliku valitsusvõimu, seades võimule VIII Jebtsundamba Hutuktu (1869-1924), ümbersündinud laama.
Seekordse saate peategelasteks on kaks Kesk-Aasia uut diktaatorit, Türkmenistani liider Saparmurat Njazov (1940-2006), ning Usbekistani juht Islam Karimov (1938-2016). Vaatleme mil kombel nad võimule said ja kuidas seal püsisid, ning kuidas valitsesid ja riigi raha kulutasid.
Seekordse saate peategelaseks on ei rohkem ega vähem kui pesuehtne pühak - Ema Teresa Kolkatast (1910-97). Kõneleme tolle erilise pühanaise elusaatusest, ent ka India hädadest, mis teda pühakuks saamise teel inspireerisid, ning vaeseid, haigeid ja surijaid, kodutuid, leepra- ja AIDSihaigeid abistama panid. Ning nagu teiste "Hommikumaa vägevate" puhul ka vastuolulistest tunnetest, mis panid mõned ema Teresat jumaldama ning teised teda põlgama.
Aserbaidžaani tänases ajaloos ja poliitikas on viimased 30 aastat domineerinud üks perekond, isa Heydar Alijevi (1923-2003) ja poeg Ilham Alijevi (sünd 1961) klann.
Saate teema on Yāsir ʿArafati (1929-2004) elukäik ja palestiinlaste vaevarikas ajalugu. See on lugu Lähis-Ida probleemide keerdsõlmest, araablaste sõdadest Iisraeliga, palestiinlaste kannatustest ja võitlustest, rahvusvahelisest terrorismist kui võitlusmeetodist, ning ühest saatanlikult kavalast mehest kõige selle keskel.
Saate teemaks on Aafrikas asuva Uganda riigi ajalugu ja poliitika. Ning meie loo keskmes on Aafrika Hitleriks nimetatud Uganda diktaator-president Idi Amini (1925-2003) elukäik ning verine võimuperiood (1971-79).
Saate teemaks on Lõuna-Aafrika Vabariigi kujunemine ning aafriklaste pikk võitlus mustanahaliste diskrimineerimise vastu. 1948. aastal pärast valimisi, kus oli lubatud osaleda vaid valgetel, kehtestati Lõuna-Aafrikas apartheidirežiim.
Saate teemaks on Kongo verine ja vägivaldne ajalugu. See on lugu Belgia Kongost ja koloniaalõudustest, iseseisvusele järgnenud kriisist 1960. aastal, maailma esimese demokraatlikult valitud mustanahalise peaministri Patrice Lumumba mõrvamisest ning diktaator-president Mobutu Sese Seko võimuperioodist.
Saate teema on moodsa Vietnami looja ja peaideoloog Ho Chi Minh'i (1890-1969) elusaatus ning Vietnami kommunistide võitlus kolonialistidest prantslaste vastu Põhja-Vietnamis ja ameeriklaste vastu Lõuna-Vietnamis. See on ka lugu kahest Vietnami sõjast (1946-54 ja 1957-75), mis olid ühed 20. sajandi verisematest konfliktidest.
Saate teema on Jaapani ja Lõuna-Korea suurkorporatsioonid, mille kätte on koondunud suurem osa vastavate riikide majandustegevusest ning millest mõnel on käsi sees igas majandusharus.
Käesoleva saate teema on Chiang Kai-sheki (1887-1975) elukäik. Hiina Rahvavabariigis peetakse teda kurjaks natsionalistiks ja sõjardiks, kes ei sõdinud jaapanlaste vastu, vaid kurnas hiinlasi ning kaotas seetõttu võimu Mandri-Hiinas kommunistidele.
Saate teema on Iisraeli riigi loomine ja kestmajäämine Lähis-Ida keerukal poliitilisel ja sõjalisel maastikul. Meie loo peategelased on Iisraeli peaministrid, kellest igaüks omal moel eriline.
Saate teema on Türgi Vabariigi looja ja esimese presidendi Mustafa Kemal Atatürgi (1881-1938; ametis 1923-38) elusaatus läbi I maailmasõja (1914-18) ja Türgi iseseisvusõja (1919-23).
Saate teema on Egiptuse ajalugu alates II maailmasõjast kuni tänaseni. Loo keskmes on viis Egiptuse Araabia Vabariigi presidenti, kellest igaühe elusaatus kulgeb justnagu ameerika mägedel: kiire õhkutõus, tõusud ja mõõnad ning viimaks järsk pidurdus ja lõpp.
Saate teema on Liibüa ajalugu ja poliitika viimase viiekümne aasta vältel, mil selles Põhja-Aafrika kõrberiigis on valitses "Vennalik Juht" Muammar Gaddafi (1942-2011).
Saade viib meid India ärimaailma, mille kroonimata kuningateks on Tata perekond. Parside hulgast pärit Tata äriimpeerium on eksisteerinud juba üle 150 aasta (see asutati 1868), ning nende tulu on India firmade seas suurim: 110-115 miljardit USD aastas (s.t. 4x suurem kui Eesti vabariigi riigieelarve).
Saate teema on Tiibet ja dalai-laamade traditsioon. See on ebatavaline "võimumeeste perekond", sest õieti pole tegu ei võimukandjate ega omavahel suguluses olevate isikutega.
Seekordses saates rullub kuulajate ees lahti Süüria keerukas ajalugu ja 2011.aastast alates riigis möllav kodusõda. Võimumängude keskmes on perekond al-Assad (araabia k "lõvi").
Saate teema on "Bagdadi Lihuniku" Saddam Husseini (1937-2006) elu ja tegevus. Paratamatult on see ka sissevaade Iraagi keerukasse ajalukku pärast II maailmasõda. See on lugu pidevatest riigipööretest ja mässudest, mis veriselt maha surutakse; ning lugu sõdadest väljamõeldud sise- ja välisvaenlaste vastu, kellele ei näi lõppu tulevatki.
Saate teema on Maroko kuningriigi saatus 20. sajandi algusest tänapäevani. Mis maa see on seal Aafrika nurgas, mida uhuvad Atlandi ookeani lained? Kas see on euroopalik islamimaa või tükike Araabiat Aafrikas?
Saate teemaks on maailma viimase kristliku keisri, Etioopia kuningate kuninga, neegus Haile Selassie I (1892-1975; võimul regendina 1916-30; keisrina 1930-74) elusaatus.
Saates tuleb juttu Kagu-Aasia kukutatud kuningate kurvast saatusest. Tai ja Kambodža kuningriigis, ning Malaisias ja Brunei sultanaadis on monarhia säilinud, ent teistes Kagu-Aasia riikides on kuningad võimul kõrvaldatud.
Saate teemaks on Kambodža kuningakoda ja selle saatus 20. sajandi ajaloo keeristes. Loo peategelaseks on khmeeride poolt palavalt armastatud (ja samas ka vihatud) kuningas Norodom Sihanouk (1922-2012; võimul 1941-55 ja 1993-2004).
