Tanatoloog Karl Käsnapuu hakkas surma-uurijaks pärast seda, kui läbis ise elumuutva surmalähedase kogemuse India reisil. Eestlaste surmalähedaseid lugusid uurinud mees räägib uues „Eesti Eso“ episoodis, mida inimesed teispoolsusega silmitsi seistes kogevad.
Viimases „Eesti Eso“ podcastis käis külas kulturismiga tegelev karnivoor Kevin Sarapuu. Esialgu võib ainult loomse toidu tarbimine tunduda ekstreemsena – kas tõesti ei saa enam kartulit, riisi, leiba, makarone või muid süsivesikuid sisaldavaid toite süüa?
„Islam juhib inimesi tasakaalukuse suunas,“ ütleb Võrumaalt päris moslem Rauno Ruus. Mis peitub aga maailma kiireimini kasvava usundi taga, sellest tuleb juttu uues „Eesti Eso“ episoodis – ühiskonnaküsimustest toitumisharjumusteni.
Maiduki naljavideod on kindlasti nii mõnelegi sotsiaalmeedias silma hakanud. Viimases „Eesti Eso“ podcastis uurime, kas tegemist on karakteriga või võib lavalaudadel kohata tõesti kebabiärikast elutreenerit.
Seekord käis stuudios isiksusepsühholoogia professor René Mõttus, kes tegutseb nii Tartu kui ka Edinburghi Ülikoolis. Jututeemaks võeti vaimsete võimete hindamine.
Uues „Eesti eso“ episoodis käis külas eesti keele populariseerija Keiti Vilms. Jah, selline amet on tõepoolest olemas ja tegemist on äärmiselt olulise rolliga. Ent millest rääkida Keiti Vilmsiga, kui me keelest ei räägi?
Kõik valimised keerlevad peamiselt ühe küsimuse ümber – kas pensionid tõusevad? Kuna rahvastik aina vananeb, siis ei näi probleem ka kuhugi kaduvat. Ning pensionite maksmiseks laenu võtta ... see on ju äärmine rumalus! Investor Raivo Hein (56) pakub välja lahenduse, mis võiks olukorda kardinaalselt muuta.
Kõik oleneb loomulikult sellest, mida me mõistame tulnuka all – kahtlemata saab Jeesust pidada maaväliseks olendiks, kelle sünnilugu ja imeteod tavapärasest eristuvad. „Piiblist võib tulnukatele viitavaid lugusid leida hulgim,“ ütleb Volke. Ja nendest lugudest käis Eesti tuntuim ufoloog uues „Eesti eso“ episoodis rääkimas.
„Kui oled kogu aeg võitlemiseks valmis, aga lihtsalt pole kellagagi võidelda, siis mingil hetkel ütlebki su keha sulle – chill the fu*k down,“ kirjeldab Arop aega, mil muutis oma nime. Agressiivsus pole temast kuhugi kadunud, kuid mingil hetkel lõppes pidev konfliktsus ärevushäirete ja läbipõlemisega. Arop käis uues „Eesti eso“ episoodis vestlemas muusikast, lapsepõlvest, isadusest, raskest füüsilisest tööst ja paljust muust.
Õigesti ja õieti. Peale ja pärast. Järgi ja järele. Õudsed ja õudsad. Paljud meist ei tervita keelemuudatusi just suurima heameelega – eestlasi on vähe ning emakeel on meie identiteedi vankumatu alus. Võib-olla seetõttu näib selle muutmine ja areng eriti vägivaldsena. Kuidas keelemuutused tegelikult toimuvad, kes nende üle otsustab ja kas tehisintellekt ChatGPT võtab varsti kõigilt töö ära – sellest käis saates „Eesti eso“ rääkimas Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast.
Eesti raskekaallane Uku Jürjendal võistleb maailmakuulsusas Glory kikkpoksi-sarjas. Nooruspõlves oli Uku aga hoopis kergejõustikulootus, kellele omavanuste seas mõnda aega vastast polnudki. Kuidas on mees tänaseks kikkpoksini jõudnud?
„Nartsissism“ on sõna, mis lendleb ringi üha enam ja aina kergemini. Niisama kergelt diagnoositakse elukaaslasi, kolleege või lihtsalt lärmakaid naabreid ka sotsiopaatideks-psühhopaatideks. Kuidas aga tegelikult isiksusehäiret tuvastada, sellest käis podcastis „Eesti eso“ rääkimas kliiniline psühholoog Dagmar Ainsoo, kes töötab nii Confido Meditsiinikeskuses kui ka Tallinna vanglas.
„Inimene ei tee kunagi palju, ütles mu vanaema. Hobusega veetakse palju,“ räägib Urmas Sõõrumaa uues „Eesti Eso“ episoodis. Milline on mehe ärimentaliteet ja mida teeks Urmas, kui peaks täiesti nullist alustama?
Koomik Tigran Gevorkjan käis saates „Eesti Eso“ ja kirjeldas oma naljafilosoofiat. Lisaks tuli juttu lapsepõlvest, jalgpallist, muusikast, Eesti komöödiamaastikust ja paljust muust.
Emakeelepäeva valguses mõtleme korraks meie kultuuri alustalale – eesti keelele. Saates „Eesti eso“ käis külas räppar Genka ehk Henry Kõrvits, arutlusse võeti keelekasutus räpiriimides, inglise keele massiline pealetung ning palju muudki.
1980ndate lõpus loodud süsteem Human Design aitab inimesel end paremini tundma õppida ning ühendab endas mitmeid teisigi iidseid õpetusi (astroloogia, numeroloogia jne). Õpetuse järgi saab inimesed jagada erinevatesse aura- või energiatüüpidesse. Kuula ja saa teada, millised on erinevad tüübid!
Kas on võimalik, et sünnikuupäev võib inimese karakteri ja saatuse paika panna? Numeroloog Timo Reinpal võrdleb numeroloogiat astroloogiaga ja ütleb, et inimese saladused ja ülesanded avanevad temaga seotud numbrites.
Kristel Aaslaid on elupõline esineja, õigemini taidleja, nagu ta ise enda kohta ütleb. Laulmine, tantsimine, näitlemine ja mahukas lavakarjäär on Kristeli sõnul tema saatusesse kirjutatud. "Usun, et kõike on võimalik endale manifesteerida," ütleb ta.
Miks mehed petavad? Kas naised vaatavad ka pornot? Kuidas määratleda inimese armastusekeelt? Kas meeste ja naiste vahel on võimalik platooniline sõprus? Miks peavad mehed vahepeal kella kuueni hommikul väljas olema? Kas Epp Kärsin usub polügaamsetesse suhetesse? Kuidas mõjutab magamistoas toimuv suhet?
Vananemisega kaasneb tihtipeale hulganisti haigusi, mille algpõhjus võib peituda üldises põletikulises protsessis, mis meid rakutasandil aastatega üha enam kimbutama hakkab. Saates „Eesti eso“ käis külas Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson, kes kirjeldas, kuidas põletik tekib ning kas seda on võimalik ka ära hoida. Lisaks võetakse arutlusse see, kui vanaks keskmine inimene tulevikus elab.
Eestlasi nimetatakse teatavasti maailma kõige vähem usklikuks rahvaks. Miks see aga nii on ja millist rolli mängib kirik ühiskondlikes küsimustes? Saates „Eesti eso“ käis neil teemadel vestlemas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma.
Just nii kirjeldab oma vahistamist Tomas Legrant – elupõline kurjategija, kes on nüüdseks kuritegevusest loobunud. Uues „Eesti eso“ podcastis räägib mees, kuidas ta vangis pisaraid valas, millele sadu tuhandeid välja petetud raha kulutas ja miks ta muutuda otsustas.
Äsja ilmus Mehis Heinsaare uus romaan „Kadunud hõim“ – see on õpetlik muinasjutt, kust ei puudu lopsakas loodus, lopsakad rinnad ega inimsööjadki. Romaani algne mõte tekkis Mehisel juba 14 aastat tagasi – kuidas see siis lõpuks valmis sai?
Arnold Swarzenegger, Michael Jordan, Winston Churchill ja legendaarsest teleseriaalist „A-Rühm“ tuntud Hannibal – kõik ühel või teisel moel maailma vingeimad mehed. Mis neid aga ühendab?
Millega Jamaika enamikele meist seostub? Bob Marley? Usain Bolt? Kanepisuits? Või hoopis üliohtlikud getod? Tarrvi Laamann on Eesti kunstnik, kes elab pool aastast Jamaikal, pool Eestis. Saates „Eesti eso“ helistasime seekord teisele poole maakera ja rääkisime Tarrviga.
Mattias Naan on stand-up koomikuna tegutsenud juba kümme aastat. Istusime maha ning rääkisime saates „Eesti eso“ sellest, mis on naljakas ja mis mitte.
Talisuplus ja regulaarne külma veega karastamine on viimaste aastate jooksul üha populaarsemaks muutunud. Kindlasti on paljud kuulnud ka maailmakuulsast jäämehest Wim Hofist, kelle jalajälgedes käivad tuhanded inimesed üle maailma. Mida see meetod endast kujutab ja kuidas end õigesti karastada, sellest käis saates „Eesti eso“ rääkimas Wim Hofi meetodi ametlik instruktor Madis Meister.
Dubstep on 2000ndate alguses Inglismaal tekkinud elektroonilise muusika žanr. Stiili suursaadikuks tembeldatud USA raadiopersoon, DJ ja produtsent Joe Nice tuleb sel reedel juba kolmandat korda Eestisse. Istusime stuudiosse maha ja rääkisime, mis teeb dubstepi eriliseks.
Eneseotsingutega seoses on üha populaarsemaks saanud ayahuasca-rännakud – iidse Lõuna-Ameerika taimejoogi tarbimine koos šamaaniga, kes on psühhedeelses kogemuses inimesele ankruks. DMT on laias laastus seesama ainekombinatsioon, ainult et kristalsel kujul. Ära jääb oksendamine, kõhulahtisus ja rännak kestab tundide asemel vaid 15 minutit.
Saates „Eesti eso“ käis seekord külas „Tulnuka“ stsenarist ja režissöör Rasmus Merivoo. Lõputööna valminud filmist sai hoopis midagi muud, kui esialgu plaanis oli. Spielbergi, Kubricku ja Tarantino filme hindav Rasmus näitas, et välku ja pauku saab teha ilma suure eelarveta. Kes oli teismeline Rasmus Merivoo – rullnokk või karvane? Kui suur oli filmi eelarve ja kust selleks raha leiti? Kuidas sündis „Tulnuka“ stsenaarium? Milline oli kohaliku filmimaailma reaktsioon? Kuidas Rasmuse elu pärast „T...
